Üks naine kõnnib Iklast Ülemistesse, et aru saada Rail Balticust. Et näha ja jäädvustada neid paiku, mida mööda võib tulevikus joosta raudtee. Või siis mitte – kui uskuda Rail Balticu vastaseid.
Ta ei vali sellel rännakul poolt. Ta kõnnib avatud pilgu ja kaameraga. Tema videod jäävad alles, vaatamiseks tulevastele põlvedele.
Trail Baltic. Viies päev. 23.10
Mööda sügisvärvides metsaradu sõidavad jahimeeste järelkärudega maasturid jahipaikadesse, sest käes on laupäev – teatud ringkondades tuntud ka kui ajujahipäev. Sellest hoolimata kavatseb rändaja just täna teha kõige kiiremat tempot.
Eile käis Pärnu Postimees rändajaga kohtumas, tegi pika intervjuu, kuid lõpuks ilmus üldine jutt, mida oleks võinud ka ilma kohtumata teha. “Võib olla kaotas ta diktofoni ära,” mõtiskles rändaja.
Õhtul jõudis rändaja järgmisse majutuskohta. Trassi ääres elav veoautojuht Meelis tegi sauna. Laual oli pitsa ja lõhevõileivad. Tema 20-aastane poeg võttis lõõtspilli ja tõmbas polka käima.
Rändaja proovis eile esimest korda kraavi ületamiseks silda ehitada, asetas kaks pikka puud üle kraavi ja kolmanda abil kõndis üle. See töötab kõige paremini siis, kui puud on lähedal olemas. Alati neid pole.
Mööda Rääma raba pehmelt vetruvat pinnast kõndides vaatas rändaja puude külge kinnitatud kileribasid kirjaga “BH”. Need kileräbalad on teda saatnud trassi algusest peale. “Võib olla võiks nad mingit paremat materjali märgistamiseks kasutada,” mõtles ta.