Üks naine kõnnib Iklast Ülemistesse, et aru saada Rail Balticust. Et näha ja jäädvustada neid paiku, mida mööda võib tulevikus joosta raudtee. Või siis mitte – kui uskuda Rail Balticu vastaseid.
Ta ei vali sellel rännakul poolt. Ta kõnnib avatud pilgu ja kaameraga. Tema videod jäävad alles, vaatamiseks tulevastele põlvedele.
Trail Baltic. Seitsmes päev. 25.10
Alguses rahulikust ja kohati üksildasest kõndimisest on saanud kirev ja seltskondlik teekond. Rändaja käis eile nelja erineva kodu hoovis ning tutvus terve eilse matka vältel uute inimestega.
Ühes talus arutati jahipidamise vajalikkuse üle ning üks jahimees tegi põdra meelitamise häälitsusi, usu, või mitte.
Mõnes kohas juba oodati rändajat, sest inimesed olid tema kohta lugenud. Talle anti kaasa kotitäis põdralihapirukaid.
Üks naine lõhkus puid ja ladus neid riita. hiljem aga näitas oma sigu, kanu, jäneseid ja koeri.
Siis liitus rändajaga kaks matkalist Paidest. Koos prooviti peatada ühte traktorit, et juhiga juttu teha, kuid lõpuks vastati traktorist millegi pärast inglise keeles, et aega pole.
Vahepeal muutus kõndimine filosoofiliseks aruteluks. Üks kaasamatkaja, Argo: “Loomad kogunevad sinna, kus on toit, inimesed aga sinna, kus on raha.”
Päev lõppes kandlemänguga.