Üks naine kõnnib Iklast Ülemistesse, et aru saada Rail Balticust. Et näha ja jäädvustada neid paiku, mida mööda võib tulevikus joosta raudtee. Või siis mitte – kui uskuda Rail Balticu vastaseid.
Ta ei vali sellel rännakul poolt. Ta kõnnib avatud pilgu ja kaameraga. Tema videod jäävad alles, vaatamiseks tulevastele põlvedele.
Trail Baltic. Kaheksas päev. 26.10
Täna kütab rändaja kõndida Raplamaal. Meile on aga selgeks saanud, et kümne päeva jooksul me matka ei lõpeta. Ei, mitte sellepärast, et rändaja ei jaksaks kõndida. Uskuge, kui ta tahaks, siis ta oleks juba Tallinnas, istuks kodus ja loeks raamatut. Kuid rändaja on aru saanud, et kiire kõndimise asemel on oluline rääkida kõigi nende inimestega, kes tee ääres elavad või metsa vahel vastu jalutavad.
Need kohtumised võtavad aega, kuid nende pärast me ju kogu selle matka korraldanud oleme. Tänagi on oodata uusi liitujaid. Raplamaa inimesed on aga teretulnud raja äärde kaasa elama.
No aga mis meil siis reisi jooksul katki on läinud? Üks GoPro kaamera. Üks auto on vajanud metsa vahel autoabi. Kaks mälukaarti osutusid kõlbmatuteks. Jätame meelde, et kui sa teed ülekannet ja salvestad samal ajal, siis peab sul olema kõike topelt.