Müügiesindaja. Diana lugu

Diana* ülesanne on firma müüginumbreid kasvatada. Kuidas seda teha, kui saabub mõistmine, et planeedil on piirid?

  • Autor:Lennart Ruuda
  • Pilt:aifo.co
  • Avaldatud:11.2023

Töötasin seitse aastat ühes Eesti jaekaubandusettevõttes, mis tegeles toidutegemiseks vajalike masinate ja tarvikute müügiga.

Minu ülesanneteks olid aktiivne müük, turundus ja kommunikatsioon. Tööpäevadel, mil ettevõte oli avatud, tegelesin sisuliselt hommikust õhtuni sellega, et ületaksime eelmise aasta müüginumbreid, mis iganes see siis parasjagu ette nägi – alates turunduskampaaniate koostamisest ja toodete sortimendi paika panemisest kuni otsemüügini kliendile. Käisime ka messidel üle Euroopa. Suved veetsime tavaliselt laatadel ning festivalidel, kus oma tooteid otse tutvustasime.

Pealtnäha oli kõik ju hästi. Palk oli hea, millegi üle otseselt nuriseda ei olnud. Kuid siiski hakkas mingi rahulolematus sees närima, ja mida aeg edasi, seda rohkem. Võib olla oli asi selles, et läksin samal ajal õppima Estonian Business Schooli (EBS) ettevõtlust ja ärijuhtimist. Seal oli tavaline mantra see, et kogu maailm on üles ehitatud kasvule ja kasumi teenimisele. Üsna varsti avastasin end olukorrast, kus vaidlesin õppejõududega, et planeedil on piirid. Kuidas saab siis loodusvarade ärakasutamisel põhinev lõputu majanduskasv jätkusuutlik olla!?

Võib olla oli asi ka selles, et liitusin vabatahtlikuna ühe Eesti keskkonnaorganisatsiooniga, kus kasvu ja kasumi nämmutamise asemel keskenduti millelegi, mis mulle aina olulisem tundus: kuidas loodusenatukest hoida ja kuidas teha nii, et me inimkonnana siin planeedil kuidagi jätkuda saaksime.

Üsna varsti avastasin end olukorrast, kus vaidlesin õppejõududega, et planeedil on piirid. Kuidas saab siis loodusvarade ärakasutamisel põhinev lõputu majanduskasv jätkusuutlik olla!?

Töö juures lõi üha süvenev vastuolu vahest kõige eredamalt välja siis, kui taipasin missugune kliimamõju on liha tarbimisel. Töötasin ju ikkagi ettevõttes, mis müüs toidutegemiseks mõeldud seadmeid ja tarvikuid... Mõistsin, et kuna eestlase toidulaual on liha kesksel kohal (toona, seitse aastat tagasi veel eriti), siis paljud ettevõtted ehitavadki oma äri liha tarbimise ümber. Iga toode, mis kliendini jõuab, peab maitselt teistele silmad ette tegema. Me õhutasime inimesi aina rohkem liha sööma.

Aga ei saa öelda, et ma uksi paugutades lahkunud oleksin. Pigem püüdsin ikkagi tubli ja püüdlik töötaja edasi olla. Ülemusele ma oma muredest ei rääkinud. Selle asemel proovisin olukorda parandada, oma töösse rohelisemat maailmavaadet tuua. Noh, näiteks prügi sorteerimist juurutada ja rohkem taimsetel toodetel põhinevaid retsepte tutvustada. Samas tollal oli see kultuur veel nii lapsekingades, tundsin, et olen oma pingutustega üksi, veelgi enam, kohati neid naeruvääristati.

Siis jõudiski mulle siiski kohale, et nüüd aitab. Ei ole võimalik, et minu elu mõte siin planeedil ongi ainult nui neljaks müüginumbreid suurendada! Hakkasin aktiivselt ringi vaatama, kas leiaksin rakendust mujal, mõne ettevõtte või asutuse juures, mis oleks mu väärtustega paremini kooskõlas. Pean tunnistama, et viimased kuud vanas kohas ei suutnud ma enam üldse tööle keskenduda ega adekvaatselt kaasa mõelda, seega pidi asi varem või hiljem grande finale’ni jõudma.

Ei ole võimalik, et minu elu mõte siin planeedil ongi ainult nui neljaks müüginumbreid suurendada!

Nii vahetasingi oma üheksast viieni töö äriettevõttes ühe Eesti keskkonnaorganisatsiooni vastu, kus sain esialgu 0,3 koormusega koha. Isegi kui tegu on projektipõhise tööga, mis pole nii stabiilne, siis vähemalt tunnen, et teen õiget asja ning täidan suuremat missiooni kui lihtsalt raha nimel oma elu ohverdamine. Praeguseks olen siin töötanud kolm aastat.

Muidugi saatsid mind töökoha vahetusel alguses kahtlused, eriti seetõttu, et mu kogemus oli hoopis teiselt alalt. Aga kes on tark, suudab ühest valdkonnast omandatud kogemustest välja noppida oskused, mida saab kasutada ka mujal. Kuigi vabaühendused toimivad mõnevõrra teistel alustel kui äriettevõtted, saan öelda, et mingis mõttes tegelen endiselt müügitööga. Lihtsalt masinate ja tarvikute asemel müün ideed, mis püüab tagada planeedil elamisväärse elu jätkumise, nii inimese kui teiste liikide jaoks.

Seetõttu julgustan inimesi kastist välja mõtlema. Mulle on avanenud uksed, mille olemasolust polnud mul veel mõni kuu tagasi üldse aimugi.

*Nimi muudetud

Toeta meid!

Illustratsioon toetajatele

Iga Levilale kantud euro läheb uute lugude tegemisse. Levila maksab nii ajakirjanikele, fotograafidele, illustraatoritele kui ka lugusid sisse lugevatele näitlejatele alati võimalikult õiglast tasu.

See on võimalik ainult tänu inimestele, kes Levilat toetavad. Aita meil olla teistmoodi – teravad, tasuta ja värsked – ka edaspidi.