Täiturid jahivad vabanevat pensioniraha

Pensionikeskuse ukse taga võtavad järjekorda kohtutäiturid. Nad tahavad arestida teisest sambast vabanevaid sääste. Seda muidugi neilt, kes on võlgu.

Tekst: Ege Tamm ja Mari Mets
Pildid: Joonas Sildre
Toimetas: Iisa Laan
Avaldatud: 11.2020

Möödunud neljapäeval, mil terve maailm ootas USA presidendivalimiste tulemusi ja koroona märatses üha suurema hooga, pidasid 15 inimest Tallinnast Narvani interneti teel koosolekut. Mõni neist istus rahandusministeeriumis, mõni justiitsministeeriumis ja veel mõned pensionikeskuses. Koosolekul olid ka veel nemad – kohtutäiturid ja pankrotihaldurid. Inimesed, kes tulevad sinu juurde siis, kui sa ei ole ära maksnud oma võlgu. Nad vōivad nõuda endale sinu palga, arestida su konto, lasta ära viia sinu vana Opeli. Nüüd tahtsid nad teada, kuidas pääseda ligi sinu teise sambasse kogunenud rahale.  

Seni, kuni inimese raha püsib pensionikeskuse kontol, seda keegi ära võtta ei saa ega taha. Ent juba pooleteise kuu pärast võivad inimesed teha avalduse, et saada järgmise aasta septembris kätte oma vanaduspõlveks kogunenud raha. Sellest hetkest, kui vaba raha hakkab liikuma pangakontodele, on see täituri jaoks samasugune sissetulek nagu iga teine. Seda saab arestida. 

Tuhanded arestimise taotlused hakkasid pensionikeskusse laekuma juba enne reedest pensionireformi seaduse jõustumist, sest kohtutäiturid kardavad, et viimastele küsijatele jäävad näpud. Nad isegi ei tea veel, kui palju võlgnikest üldse kavatseb sambast raha välja võtta. Nõudeid esitatakse igaks juhuks juba etteruttavalt. 

Näiteks Tallinna kohtutäitur Risto Sepp on saatnud avalduse 5800 nõude arestimiseks. Keerulisemas juriidilises keeles räägitakse nõuete arestimisest. Raha kättesaamiseks tekib teise samba omanikel pensionikeskuse vastu nõue oma pensionirahale. Seda nõuet saavadki täiturid arestida, kui nende endi käes on omakorda sissenõudjate nõuded võlgniku vastu. 

„Kuna juba praegu avalduse esitamine pole ebaseaduslik, siis miks ma ei peaks seda kohe tegema,” ütles Sepp. Tema sõnul võtab arestimise teekond üldjuhul kaua aega ja seetõttu alustaski ta juba varakult.

Nii suureneb ka tema võimalus saada võlgnikult raha kätte enne teisi kohtutäitureid. „Täiturite vahel on nõuete konkurents ja esimesena avalduse tegemine tagab mulle ka esimese positsiooni arestimisel. Kui võlgnik saab pensionikeskusest näiteks 5000 eurot ja tal on samas viis erinevat nõuet, siis on väga suur tõenäosus, et mõni viimane sissenõudja jääb ilma,” selgitas Sepp.

Tal on ka mõttekaaslasi: reedese seisuga oli võlgnike väljamaksete arestimiseks pensionikeskusse pöördunud viis kohtutäiturit. Mitu, kes seda veel teinud pole, lubavad tegutseda.

Täiturid sooviksid nupule vajutada

Täiturite seisukohast teevad nad lihtsalt oma tööd. Nende käes ootavad tasumist 75 000 eraisiku võlad ning nad kasutavad kõiki võimalusi nende sissenõudmiseks. Nii ähvardab pensionikeskust tabada tõeline nõuete laviin. Ent selleks ei ole keskus veel valmis. „Hetkel on täiturid saatnud neid e-postiga, sest pensionikeskusel ei ole ühtegi süsteemi e-arestimiseks,” märkis Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva.

Ka tema osales tol neljapäevasel koosolekul. Seal lepiti kokku, et tuleb leida mõistlik viis arestimisnõuete automatiseerimiseks. 

„Saabuma hakkavate tuhandete arestimisaktide töötlemine pole füüsiliselt võimalik. Raha uue süsteemi loomiseks muidugi ei ole. Pensionikeskuses on umbes kümme inimest, kes võiks sellega tegeleda, aga kui üks täitur saadab korraga umbes 500 nõuet ja nii teeb 40 täiturit korraga, siis see teeb kokku 20 000 nõuet, mida tuleb 1. septembrist täitma hakata,“ kirjeldas Afanasieva. 

Täiturid sooviksid, et pensionikeskus looks e-arestimise süsteemi. „See on põhimõtteliselt toru, mille kaudu toimiks väga kiiresti andmete vahetamine. Mina klikin siin näiteks, et nõue on vähenenud: algul oli see tuhat eurot, nüüd vaid viissada eurot. Muudan andmed ära ja juba paari tunni pärast on need andmed seal, kus peab raha kinni pidama,” rääkis Afanasieva.

On ka hulk juriidilisi küsimusi nii väljamaksete arestimise kui ka muude üksikasjade kohta. Just seetõttu ei ole ka Tallinna kohtutäitur Mati Kadak veel oma nõudeid pensionikeskuse poole teele pannud. „Mina leian, et praegu pole veel nõudeid, mida arestida, sest me ei tea ju veel, kes otsustavad oma raha välja võtta. Päris selge pole veel seegi, kuidas seda tehniliselt läbi viima hakata. Lähtun põhimõttest, et tark ei torma,” märkis Kadak.

Sambasse jääv raha on täituri eest kaitstud

Olgu taas rõhutatud, et kohtutäiturid saavad oma osa võlgniku teise samba rahast võtta üksnes siis, kui too otsustab selle välja võtta ja oma arvelduskontole kanda. Täitur ei pääse teise samba rahale ligi ka siis, kui võlgnik otsustab selle kanda investeerimiskontole. Nii ei ole aga algusest peale vabatahtlikus kolmandas pensionisambas oleva rahaga. Selle raha saab täitur endale võtta nii-öelda otse, võlgniku tegemistest hoolimata. Võlgnik, kellel aga on üldse kolmas sammas ja sealt ka midagi võtta, on täiturite sõnul muidugi harv leid.

Kuid isegi täiturid ei pea mõistlikuks, et neil oleks ligipääs teise sambasse jääva raha juurde. „Pensionil olles tahab ka inimene ju elada. Kui võlgnik kunagi pensionile jääb, ja tal on võlad, siis saab hakata võlgu pensionist kinni pidama. Kohe inimene täiesti paljaks teha ei ole ka mõistlik,” leidis kohtutäitur Kadak.

Ka kohtutäitur Risto Sepp ei sooviks ligipääsu säästudele, mida kogutakse teise sambasse edasi. „See oleks mõeldav, kui inimeste finantskirjaoskus oleks kõrgemalt arenenud. Üldise ühiskonna vaesumise vältimiseks on mõistlik siiski praegune süsteem ehk jätta puutumata nende inimeste raha, kes seda ise välja võtta ei soovi,” ütles ta.

Viimastel kuudel on Levila ajakirjanikud kehastunud nii laenuandjaks kui laenuvõtjaks. Loe, kuidas Daniel Vaarik võttis kiirlaenu ning Mari Mets jagas välja raha Facebookis.

Aita meil levida, jaga meie linke!
Või toeta Levilat Patreonis (see on lihtne)!

Veel Levila lugusid: