Kui president vihastab

Raamatu "Vapilõvi" värske peatükk "Solist ja orkester" räägib president Kersti Kaljulaidi tiimi töö inimlikust poolest ning ka aastate jooksul tekkinud pingetest.

“Kõik, mis sellel hommikul juhtus, oli valesti. Nõunikud olid teinud halvad tekstid ja jutupunktid. Riided ei sobinud. See võis olla suvaline hommik. Mingi talvine aeg oli. Tal ei olnud häält, selg valutas, kõik mis ümber toimus, tundus ka eriti halb. Ma mäletan, et keegi sai oma kõne eest nii, et vähe polnud,” räägib ta. “Ükskõik, kes tagatuppa astus, see sai,” räägib üks Kaljulaidi kaastöölisi.

"Üldiselt ei nähta Kerstit häält tõstmas, pigem vastupidi. “Ma võin olla irooniline, sarkastiline, ma võin nähvata, kui mulle tundub, et inimene veast aru ei saa – aga ma ei ole kunagi häält tõstnud. Mitte iial. Ma ütlen asju pigem seda vaiksemalt, mida vihasem ma olen,” ütleb Kersti Kaljulaid ise selles peatükis. 

Raamatu jaoks intervjuusid andnud inimeste arvates muutusid Kersti Kaljulaidi nähvamised sagedasemaks alates 2019. aastast. Peaaegu samast ajast, mil tuleb võimule Keskerakonna ja EKRE valitsus. Kui rääkida Kerstist enne seda aega, siis kirjeldatakse teda avatuma ja uudishimulikuma inimesena, kuid pärastpoole tundub, et Kersti tuju on halvem, ning rohkem on märgata “ma tean ise paremini” meeleolu.

Kaljulaid ise aga kommenteerib:  “Keegi ei saanud pasunasse sellepärast, et mul oli paha tuju. Mul võib olla ülihalb tuju siis, kui mind on alt veetud, ja iga sellise loo taga on mingi altvedamine, ma mäletan täpselt.” 

Loe lähemalt "Vapilõvi" neljandast peatükist, mille saad osta siit.