9. Millest näeb und harvester?

Andmeid tuleb seekord täiesti ootamatust kohast. Harvesterist. Jah, ma räägin sellestsamast masinast, mis hammustab puid jala pealt maha ning lutsib need okstest puhtaks nagu multifilmikass sööks kala. Ka tema kogub andmeid.

Aga enne seda, saage tuttavaks inimesega, kes alustas meie mail kogu seda metsa majandamise mõtteviisi.   

I

Vabahärra ja salanõunik Balthasar von Campenhausen oli moekas poiss ning nagu pildilt näha, armastas ta hullupööra nööpe.

Nööpidest olulisem on see, et 1782. aastal pani von Campenhausen kirja just Eesti metsade jaoks mõeldud metsajuhendi.

See oli aeg, mil rohkem kui 700 viinakööki üle Eesti ajas kuhjade kaupa puid ahju ning nööpide jaoks oli ka materjali vaja. Igatahes, inimeste ümbruses hakkas metsa vähemaks jääma ning esimest korda tekkis kõhe tunne, et see võibki kunagi otsa saada.

Võib oletada, et metsa nägemine millegi sellisena, mida saab majandada, et siis paremini toota viina, laevu või lihtsalt toasoojust oli sellel ajal värske lähenemine. See valgustusajastule iseloomulik mõtteviis hakkas üha enam asendama müstilis-religioosset vaadet metsale.

Muu hulgas soovitas von Campenhausen näiteks jätta raielankidel kasvama mõned ilusad seemnepuud – samal põhimõttel jäetakse säilikpuusid lankidele püsti tänaseni. Campenhausen oli tõesti mõtteline RMK esivanem.

241 aastat hiljem avan ma arvutis metsaregistri. Siin kohtub Campenhauseni vaim digitaalse brauserilahendusega.

Metsaregister on metsade majandamiseks mõeldud tööriist, kust on näha metsatükid üle Eesti. Neid nimetatakse eraldisteks aga ma ütlen praegu ikkagi “tükid”. 

Sageli saab nende tükkide peal klikkides väga palju infot:

Sageli ei saa ka. Sest kui riigi metsade kohta on info avalik, siis erametsade kohta kogu info avalik ei ole.

Kuidas andmed sinna metsaregistrisse sattuvad? Inimene paneb. Ja inimese ametinimeks on taksaator. Taksaatorid käivad metsatükid läbi, panevad põhjalikku ankeeti kirja kõik, mida nad näevad. Ning need ei ole need SMI tüübid, Aino ja Urmas, kellest ma varem rääkisin. 

Riigimetsades tehakse takseerimist üsna süstemaatiliselt ning avalikult. Kuid erametsades pigem siis kui vaja raiuda.

Erametsa omanikul tuleb saata metsaregistri kaudu riigile metsamajanduskava, kus on kirjas, mis raiutaval maatükil asub ja kuidas selle tükiga majandada kavatsetakse. 

Ja nüüd SUUR küsimus. Kas metsaregistrit võiks kasutada ühtse ja arusaadava metsastatistika alusena?

Ei, kindlasti mitte, sest see pole lihtsalt selleks mõeldud. See on majandamiseks mõeldud ning selles registris on ka väikesed majanduslikud huvide konfliktid.

Üks metsaomanik räägib mulle, et vanasti saatsid inimesed metsateatisi registrisse väga veidral põhjusel – siis kui sina olid esimesena registris raiumisest teada andnud, siis naaber enam metsa raiuda ei pruukinud saada. Miks? Sest liiga suuri raielanke ei lubatud ja kui üks naaber juba platsi raieks ära regas, pidi teine ootama. 

Joonas Sildre tegi sellest pildi.

Selline mäng viis igatahes selleni, et inimesed saatsidki metsateatisi igaks juhuks, et mets oleks vajadusel raiutav, või lihtsalt selleks, et naaber ei saaks raiuda. Kuid nad ei pruukinud siiski ka ise metsa maha võtta.

Igatahes on erametsade kohta piisavalt palju müraseid andmeid, et neid ei saa suurte üldistuste aluseks liiga tõsiselt kasutada.

Niisis, jälle ei saa head selget ettekujutust. Mitmes kord juba?

II

Nüüd aga lubatud harvesterijutt. 

Ma isiklikult lõpetasin masinate alahindamise juba aastaid tagasi, kui ma LuxExpressi bussi käest males pähe sain. Kuigi ma mõistan, et see polnud buss ise, vaid lihtsalt üks programm meelelahutuskonsoolis, loodan, et sa saad aru, mida ma mõtlen, kui ma ütlen, et harvesteri ei tasu alahinnata.

Harvester on netti ühendatud masin. Suur käppade ja roomikutega arvuti. Ta moodustab ühe lüli asjade internetis, mis muuhulgas ka metsa üha enam ümbritseb.

Harvesteri lõikepea juures on pikkuse mõõtmise rull ning laasimisterad koos anduritega, mis saavad aru, kui jäme puu on. Lisaks on pardaarvutil mõnemeetrise täpsusega teada mahavõetud puu koordinaadid.

Tauri Arumäe RMK-st saadab mulle näha näiteks skeemi, millelt on Lääne-Virumaal lageraiet tegeva harvesteri liikumine. Ning on näha, kuidas ta on haaranud puid enda ümbert.

Ideaalis võib harvester iga metsast toodud palgi kohta rääkida terve loo.
Ta räägib seda lugu harvesteride keeles, mida nimetatakse inglise keeles“Standard for Forest machine Data and Communication” ehk “StanForD” ning lõpuks on see muidugi lihtsalt üks exceli tabel. Siin on üks netis kättesaadav näidis.

Kui sind huvitab väga põhjalik ülevaade sellest, kuidas harvesteriandmeid saab kasutada, võid omal käel edasi lugeda, kuid muidugi teevad ka harvesterid vigu.

Esiteks on harvesteridel asuvad GPS-seadmed erineva täpsusega. Ning ükski neist pole tänaseni 100% täpne. Ning harvester ei saa alati aru puu õigest pikkusest, sest mõõterull ei ole pidevalt vastu puutüve. 

Nüüd juba tavaks saanud SUUR küsimus – kas harvesteriandmeid saab kasutada meie metsade olukorra täpseks analüüsiks?

Eraldi mitte – need andmed on sageli erinevate ettevõtete käes ja seega ka mitte avalikud. Kuid harvesteriandmed võivad väga hästi sobida selleks, et treenida arvuteid paremini mõistma satelliidi- või aerofotosid. Ehk siis koos teiste andmetega aitavad harvesteriandmed pilti täpsemaks ajada.

III

Ma olen sinuga nüüd juba nädalaid mööda erinevaid andmeallikaid ringi tiirutanud. Ma olen kohtunud inimeste, tabelite, satelliidipiltide ja laserikiirtega.

Mul on tunne, et aeg on vahekokkuvõtteks. Ning mul on tunne, et hoolimata metsavaidluste näilisest lootusetusest on siiski olemas mõned pidepunktid, mis aitaksid meil edasi liikuda.

Kohtumiseni umbes nädala pärast. Muide, kui sa veel ei ole Levila uudiskirja listis, siis saad liituda siit. Nii ei maga sa meie postitusi maha.

Kogu metsasarja saad lugeda aga siit.