- Autor:Daniel Vaarik
- Joonistus:Joonas Sildre
- Avaldatud:07.2023
Seekord alustame hoopis kusagilt Ida-Ukraina metsasalust, kus ühel pimedal öötunnil lükkavad Ukraina sõdurid öönägemise prillid silme ette ning hiilivad vastase kaevikute suunas
Sõdurite öönägemisseadmed kasutavad lisaks napile tavavalgusele ka silmale nähtamatut lähi-infrapunakiirgust. Vene armeel neid prille eriti ei ole, seega on ukrainlastel öösiti eelis.
Ja kui me lahkume mõttes sõjaväljalt, siis seesama nähtamatu kiirgus aitab meil aru saada, kas puud Eesti metsades on stressis.
“Mida?” Võib olla küsid sa pahaselt, et mis pula see veel on? Puudel ei ole ju tundeid!
Aga stressis taim on siiski teaduslik mõiste – selline taim toodab mingil põhjusel vähem klorofülli, ta sisaldab võib olla vähem niiskust. Võib olla pole tal piisavalt vett, võib olla on tal kahjurid. Isegi kui sellest palja silmaga aru ei saa, peegeldub lähiinfrapunakiirgus haigetelt taimedelt halvemini kui tervetelt.
Levila illustraator Joonas Sildre tegi seepeale pildi:
Lisaks peegeldub stressis taimedelt rohkem silmaga nähtavat punast värvi. Siin sulle teaduslikum joonis, mis näitab, kuidas saab taime stressi mõõta tagasipeegelduva nähtava ja nähtamatu valguse abil.
Igatahes, silmale nähtamatu valgusega pilte teevad nii satelliidid kui ka maa-ameti enda lennuk. Kui tahad täpsemalt teada, kuidas, siis maa-amet saatis mulle lingi videole, mis seda kõike lähemalt selgitab.
Silmale nähtamatu kiirgus aitab paremini välja joonistada ka kuivanud puid. Jõuan maa-ameti geoportaalis lihtsate piltideni, mille puhul on arvestatud ka lähiinfrapuna valgusega. Tänu sellele on mõned puud sellel pildil sinised.
Miks nad just sellist värvi on? Sellepärast, et surnud puudelt peegeldub küll nähtavat valgust, kuid mitte lähi-infrapuna. Eri värvide ja lähi-infrapuna kokkuliitmise tulemusena näivadki nüüd need pildil sinisena ja on kergesti märgatavad.
Siin on näide sellest, et muu eluta pind näib ka nendel piltidel eredalt sinine:
Vaatame nüüd sedasama ala natuke teistsuguse aerofoto pealt, mis on tehtud küljelt. Siit näeme, et tõepoolest – see mets on kuivanud puid täis.
Nagu ööpimeduses liikuvate ukrainlaste jaoks, muudab tehnoloogia silmale nähtavaks midagi, mida me muidu nii kergesti ei märkaks.
Mina ei tea, kas need puud on seal kuivanud üraskite pärast või mingil muu põhjusel. Kuid midagi, mida ma varem ei näinud, on saanud nähtavaks, ilmunud pildile nagu vaikselt tekkiv polaroidfoto.
Sellised vaated tõestavad, et kui inimene tahab, on tal võimalik mets peo peale võtta ning vaadata seda igast vaatenurgast. Me saame näha üksikute puude kuivamist. Me saame näha nende kasvamist ja maharaiumist. Me saame näha seda, kus on niiske ja kus ei ole. Kõik on võimalik.
Mida kõike saab teha avatud andmetega! Kui vaid neid pilte tehtaks sagedamini. Kui vaid Eestis oleks tahtmist ja raha, et sünniks läbipaistvam metsa inforuum. Miks me ei võiks seda infot veel paremini ära kasutada?
Loe ka eelmisi lugusid.
Järgmistes osades:
- Metsapropaganda ja ajakirjandus
- Mis asi on metsaregister?
- Kuidas edasi?
