Kas me peaksime kartma wagnerlasi?

Pärast eelmise nädala droonirünnakuid Pihkva sõjaväelennuväljale, milles hävis erinevatel andmetel mitu Venemaa lennukit, kõlasid nii Vene riigitelevisiooni kui ka juhist ilma jäänud wagnerlaste ähvardused Eesti ja teiste Balti riikide suunas.

Sõjakad hoiatused põhinesid valeväidetel nagu oleksid rünnakud Pihkvas asunud lennukitele saanud alguse Balti riikide territooriumilt.

"Oodake vastust, värdjad!"

“Oodake vastust, värdjad,” ütles Wagneri esindaja Anton Jelizarov oma Telegrami kanalis.

Levila uuris analüütik Rainer Pihlakalt (SensusQ), kas need ähvardused muudavad midagi Eesti jaoks.

Kas Wagner kujutab endast täna Eestile ohtu?

Wagnerist on saanud müütiline armee, mille mainimine meedias torkab alati silma. Seetõttu on minu jaoks küsimus, et kas Wagner ohustab Eesti turvalisust, juba kallutatud küsimus. Õigem oleks küsida, et kas Venemaa ohustab Eesti turvalisust ning kui jah, siis võib edasi küsida, et kas Putin kasutab Eesti turvalisuse ohustamiseks FSB-d, GRU-d, armeed, Wagneri jäänuseid või hoopis mõnda muud siiani varjus püsinud organisatsiooni.

Kuid vaadates täpsemalt meedias kõlanud Wagneri võitlejate ähvardusi ka Eesti suunas, pole siiski mingit alust arvata, et need ähvardused oleks tõsiseltvõetavamad kui Venemaa ekspresidendi Dmitri Medvedevi korduvad Lääne-suunalised ähvardused tuumarelv käiku lasta.

Sel suvel väitis Putin esimest korda pärast Wagneri asutamist avalikult, et Kreml "rahastab" ja "varustab" Wagneri palgaarmeed täielikult. Putin väitis ka, et Kreml tegi Wagneri sõduritele ja nende perekondadele mitmesuguseid makseid Venemaa föderaaleelarvest.

Sellest võib järeldada, et Wagneri võitlejad on palgasõdurid. Nad on täitnud tellimustöid, mille eest on neile makstud palka. Suvel toimunud Prigožini mässu võis pidada töötajate vastuhakuks tööandjale, kes üritas neile peale suruda töötingimusi, millega töötajad rahul ei olnud.

"Pole mingit alust arvata, et Wagneri palgasõdurid hakkaksid ilma vastava käsuta täitma kõrge riskiga seotud ülesandeid."

Pole mingit alust arvata, et Wagneri palgasõdurid hakkaksid täitma kõrge riskiga seotud ülesandeid, nagu näiteks julgeolekuintsidentide korraldamine Balti riikides või teistes NATO riikides, ilma et nad saaksid selleks tellimust ja töötasu tööandjalt.

Seega ei erine SensusQ hinnangul Wagneri korraldatavate intsidentide tõenäosus Balti- ja NATO riikides mistahes Vene eriteenistuse poolt korraldatavate intsidendite tõenäosusest.

Mis Wagnerist edasi saab?

Vene Kaitseministeerium ja sellega seotud eraarmee “Redut” aga ka teised eraarmeed värbavad aktiivselt Wagneri komandöre ja võitlejaid. Vene kaitseministeeriumi esindaja kindralpolkovnik Junus-bek Jevkurov on külastanud Süüriat, Liibüat ja mitmeid Aafrika riike, et veenda sealseid võimuesindajaid loobuma lepingutest Wagneriga Vene Kaitseministeeriumi allüksuste kasuks.

Ei ole tõenäoline, et ilma Venemaa riikliku toetuseta suudaks Wagner iseseisvalt endistele klientidele Aafrikas samal tasemel teenust pakkuda. Ei ole ka usutav, et Aafrika riigid ise suudaksid maksta kinni wagnerlaste palgad ning toetada neid relvastusega nii nagu Venemaa päris kindlasti varem tegi.

Ilmselt asendatakse suurem osa või isegi kõik hetkel veel Aafrikas tegutsevad Wagneri üksused Vene kaitseministeeriumi poolt kontrollitavate üksustega. Seejuures ei pruugita kaugeltki mitte kõiki Aafrikas töötavaid palgasõdureid välja vahetada ja tõenäoliselt avaneb paljudele endistele Wagneri võitlejatele võimalus jätkata sama tööd kaitseministeeriumi alluvuses.

Muide, kuigi ka ka Valgevene president Aleksandr Lukašenka pakkus wagnerlastele pelgupaika, ei arvestanud ta nende rahastamisega, sest eeldas, et rahastamine jätkub Vene Föderatsioonilt. Seega viib Vene kaitseministeeriumi rahade ja lepingute lõppemine paratamatult ka Wagner grupi eksistentsi lõppemiseni juba lähemas tulevikus. Tõenäoliselt on see ka president Putini soov, kelle jaoks Wagner grupp on 23.-24. juunil osaks saanud alanduse mälestusmärgiks.