JJ-Streeti kauaoodatud raport: mida saime teada?

Haridus- ja teadusministeerium avaldas järelevalve tulemused eelmise nädala reede õhtul. Mõned hetked hiljem saatis JJ-Street välja pressiteate, mille peamine sõnum oli see, et mingeid suhtlusprobleeme ei tuvastatud. Oluline on märkida, et raport suhtlusprobleeme ka ei uurinud.

Hoolimata sellest, mida keegi järelevalvelt ootas, sõnastas ministeerium oma sihi pigem kitsalt. Lihtsamalt öeldes oli nende eesmärk kontrollida, kas kooli õppetegevus vastab seadustele. See tähendab, et nad ei andnud hinnangut ligikaudu sajale JJ-Streeti õpilase ja treeneri kogemusloole, mida oleme Levilas kajastanud. Nad ei hinnanud tantsukoolis valitsevat õhustikku või seda, kuidas omavahel suheldi.

Järelevalve ei hinnanud tantsukoolis valitsevat õhustikku või seda, kuidas omavahel suheldi.

Mõistagi ei tähenda see, et kogemuslood, mis avasid pikaajalist manipuleerimist, alandamist ja rahalist survestamist, kuidagi vähem tähtsad oleksid. Lihtsalt need polnud järelevalvajate fookuses. Samamoodi ei uurinud ministeerium väidetavat maksudega skeemitamist, küsitavaid tehinguid iseenda firmadega ega võrkturundusskeeme. 

Lisaks toovad raporti tegijad kohe alguses välja, et nad keskendusid eelkõige praegusele hetkele, sellele, missugune pilt vaatab JJ-Streetist vastu 2025. aasta alguses. Varasema tegevuse jätsid nad menüüst välja. See peegeldub hästi ka selles, kes käisid ministeeriumile uurimisele oma sisendit andmas: üle 65 protsendi isikustatud ütlustest tuli just praegustelt õpilastelt ja treeneritelt.

Nii võibki öelda, et järelevalve tegijate haare – nii sisuliselt kui ka ajaliselt – oli üsna piiratud.

Aga mida järelevalve siis uuris ja mida me teada saime? Toome punktide kaupa välja olulisemad järeldused.

1. JJ-Street piirab õpilaste õigusi 

Suurem osa ministeeriumi auru kulub JJ-Streeti õppekava läbi hekseldamisele. Õppekava on kõige lihtsamalt öeldes plaan, kus on kirjas õppe eesmärgid, kestus ja maht, samuti õppeainete loetelu. 

Järelevalve juhib tähelepanu õppekava punktile, mis ei luba õpilastel osaleda teiste tantsukoolide ja- organisatsioonide tegevuses. Tantsukooli juht põhjendas ärakuulamisel, et kui õpilane käib samal ajal teistes trennides, õpib teisi tantsustiile ja seda erinevate juhendajate käe all, ei pruugi tulla tulemusi.

Õppekavas on punkt, mis ei luba JJ-Streeti õpilastel osaleda teiste tantsukoolide ja- organisatsioonide tegevuses.

Ministeerium aga leiab, et huvikoolid peaksid hoopis toetama noorte mitmekülgset arengut ja tervisliku vaba aja veetmise võimalusi, seda ka samal ajal mitmes trennis käies. Veel toovad nad välja, et kui tippsportlaste spetsialiseerumine on veel mõistetav, siis kõigile range piirangu kehtestamine kitsendab harrastajate valikuvabadust. Kool tunnistas oma vigu ning lubas puudused kõrvaldada. 

Lisaks on JJ-Streeti kodukorras punkt, mis sunnib õpilasi osalema kooli projektides ning keelab treeneri kirjaliku loata võistluste ja esinemiste korraldamise. Järelevalve sõnul pärsib nõue õpilaste algatusvõimet, loovust ja praktiliste kogemuste saamist. Kool võttis selle punkti kodukorrast välja.

2. Kooli pole võimalik lõpetada

Õppekavast selgub, et JJ-Street õpetab üheksat tantsustiili: Hip-hop, locking, popping, house, krump, vogue, breaktants, waacking ja dancehall. Kusjuures iga tantsustiil pole mitte eraldi huviala, vaid õppeaine. 

Nii tuvastas järelevalve, et kui õpilane soovib tantsukooli õppekava ametlikult läbida, tuleb tal tantsida kõiki stiile. See on aga sisuliselt võimatu, kuna stiilid on erinevad ning koolil on üle Eesti mitmeid filiaale, kus kõiki tantsustiile ei õpetata.

See tähendab, et praktiliselt ei olegi võimalik JJ-Streeti õppekava läbida ning seega ka lõputunnistust saada. Samas näeb seadus ette, et õppe läbimisel tuleb välja anda tunnistus. Tantsukool ütles ka ise, et nad pole selle alusel ühtegi tunnistust jaganud, küll aga annavad soovi korral sertifikaate, mis tõendab õppe läbimist.  

Ministeerium pakub välja, et kuna tantsustiilid erinevad üksteisest nii teoorias kui ka praktikas, peaks iga stiil olema eraldi huviala, millele tantsukool koostab oma õppekava. Praegust olukorda nimetab järelevalve läbipaistmatuks.

3. Õpilastel on varjatud kohustused

Üks asi on ametlik õppekava, teine see, mida tantsukooli õpilased ja treenerid päriselt tegema peavad.

Näiteks leidis järelevalve, et õpilastele soovitatakse raamatuid, mida õppekavas ei ole. Samuti ilmnes, et õpilased tegelevad piletimüügi ja reklaamitööga, mille eesmärk on arendada finantskirjaoskust. Lisaks peavad õpilased iseseisvalt treenima, käima jooksmas, harjutama tantsukavasid ning tegema neist videosid. 

Õpilased peavad iseseisvalt treenima, käima jooksmas, harjutama tantsukavasid ning tegema neist videosid. 

Eraldi teema on üritused. Tantsukooli sõnul on üheks õppevormiks see, kui õpilased osalevad tantsuvälistel üritustel, koolitustel ja tegelevad laiemalt noorsootööga. Nad toovad välja projektid nagu Eesti Suurim Süda, Liipa Talu Jõulumaa ja Hobist karjäärini, samuti ühistegevused nagu uisutamine ja suusatamine. 

Ehkki ühtki eelpool nimetatud tegevust JJ-Streeti õppekavas ei ole, on osad neist sisedokumentide järgi õpilasele kohustuslikud. Seega ütleb ministeerium, et kui kõik need kõrvaltegevused on olulised, tuleks need panna õppekavasse ning kirjeldada, kuidas on need seotud tantsuhariduse andmisega. 

Suurem läbipaistvus on järelevalve sõnul oluline, kuna siis saavad nii õpilased kui ka lapsevanemad arvestada, mis neid JJ-Streetis täpsemalt ees ootab ning kui palju aega ja raha selleks kulub. 

4. Kool tõstis liiga järsult õppemaksu

Järelevalvet tehes selgus, et JJ-Street tõstis 2024. aasta septembris Tallinnas igakuist õppemaksu veerandi võrra, 45 eurolt 65 eurole. Samas ütleb erakooliseadus, et kahe õppeaasta vahel võib tasu tõsta maksimaalselt 10 protsenti.

Tantsukooli esindaja ütles, et õppemaksu suurendamine oli erandlik ja tuli sellest, et koroona ajal nad tasu ei tõstnud. Tantsukool rõhus veel sellele, et nad andsid hinnakirja muudatusest 30 päeva ette teada. Järelevalve sõnul sellest aga ei piisa: kui erakool tahab tasu kergitada rohkem kui 10 protsenti, tuleb erand lepingusse kirja panna. JJ-Streeti lepingutes aga sellist erandit polnud. 

Seetõttu esitas JJ-Street ärakuulamisel uue lepingu vormi, kus hinnatõusu oli kärbitud seaduse piiridesse. Samas juhib ministeerium tähelepanu, et ühtegi uut lepingut veel reaalselt sõlmitud pole. Seetõttu on lahtine, kas õpilaste jaoks päriselt õppemaks langeb.

5. Puudub hoolekogu ja õppenõukogu

Seadus ütleb, et igas huvikoolis peavad olemas sellised organid nagu hoolekogu ja õppenõukogu.

Hoolekogus on kuni üheksa liiget, teiste hulgas lapsevanemate ja õpilaste esindaja. Kogu roll on strateegiline: nad annavad laiemaid suuniseid, kuhu ja kuidas peaks kool arenema. Lisaks on selle eesmärk luua teatud mõttes sild kooli ja vanemate vahel, suurendades usaldust ja läbipaistvust.

Seevastu õppenõukogu koosneb kooli töötajatest ning selle ülesanne on tegeleda kitsamalt õppetööga, näiteks ajakohastada õppekava ning kujundada tunniplaane. 

Ehkki JJ-Street ütleb põhikirjas, et kooli juures on mõlemad kogud olemas, siis reaalsuses neid ei eksisteeri. Veelgi enam, järelevalve käigus selgus, et tantsukooli treenerid ega õpilased polnud hoole- või õppenõukogu puudumisest isegi teadlikud. 

Ehkki JJ-Streeti põhikirja järgi on hoole- ja õppenõukogu olemas, siis reaalsuses neid ei eksisteeri.

JJ-Streeti esindaja lubas, et teevad ettevalmistusi hoolekogu moodustamiseks. Küll aga küsib ministeerium, kuidas kavatseb tantsukool tagada hoole- või õppenõukogu toimimise igas Eesti nurgas. Tantsukooli eripära on see, et neil on üle riigi 32 tegutsemiskohta.

6. Õpilaste arvus valitseb segadus

Üsna raporti alguses hakkab silma üks kummaline koht. Kui veel eelmise aasta lõpus ja selle aasta esimestel päevadel näitas Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS) – see on riiklik register, mis koondab haridussüsteemi puudutavad andmed –, et JJ-Streetis töötab üks pedagoog, siis 25. veebruari seisuga oli pedagooge järsku 23. 

Kust need õpetajad järsku välja ilmusid?

Tantsukool selgitas, et nad arvasid, et peavad infosüsteemi kandma ainult töölepingu alusel töötavad õpetajad. Enda sõnul nad ei teadnud, et ka käsunduslepinguga töötavad pedagoogid tuleb samuti kirja panna. 

Samas peegeldab see näide laiemat segadust tantsukooli andmetes. Järelevalve tuvastas, et JJ-Street on esitanud puudulikud andmed nii õpilaste, töötajate kui ka õppekava kohta. 

Järelevalve tegemise ajal oli JJ-Streetis 826 õpilast. Kool peab infosüsteemi kandma kuupäeva, mil õpilane õppima asus. Samas ligi poolte tunnistusi andnud treenerite ja õpilaste jutt läks vastuollu sellega, mida tantsukool oli ise EHISesse kirja pannud. 13 protsenti tunnistajatest polnud aga üldse infosüsteemi jõudnud. 

Ehkki JJ-Street ütles, et nad on puudused EHISes kõrvaldanud, ei olnud see järelevalve sõnul kinnitust leidnud. “Õppima asumise aegu ei ole muudetud, mistõttu on keeruline kontrollida, kas andmed on õiged ja kuidas huvikool ise oma andmeid haldab,” selgub raportist. 

Mis saab edasi? 

Kõik puudused tuleb tantsukoolil üsna kiiresti korda teha. Valdav osa peab valmis olema selle aasta 1. maiks. Kauem on aega näiteks lepingute parandamise ja õppemaksu vähendamisega, mille tähtaeg on 1. september. 

Kui tähtajad kukuvad, on kooli pidajal aega viis päeva, et ettekirjutuste täitmist tõendada. Juhul kui vead jäävad õigeaegselt parandamata, võib riik teha tantsukoolile 9600 eurot trahvi. 

Nagu näha, on järelevalve suunatud pigem koostööle ja lahenduste otsimisele, mitte niivõrd karistamisele.