Riik asub JJ-Streeti uurima

Sügisel avaldasime loo "Ära vanematele räägi: JJ-Streeti tume pool". Seda, mis pärast juhtus, saad aga lugeda altpoolt.

2024. aasta viimasel nädalal saime kinnituse, et Haridus- ja teadusministeerium algatab pärast kolmekuulist “asjaolude selgitamist” tantsukoolis riikliku järelevalvemenetluse. Ministeeriumi pressiesindaja Liina Pissarev ütles Levilale, et uurimise ajendiks on neile laekunud õpilaste ja treenerite kogemuslood, samuti avalikkuses levinud väited JJ-Streeti kohta.

“Eesmärk on hinnata JJ-Street Tantsukooli õppe- ja kasvatustegevuse korraldust ning tantsukooli töötajate ettevalmistust,” ütles ta. Samuti tahavad nad välja selgitada, kas Joel Juhti asutatud tantsukooli õppekorraldus ja toimimine on olnud seaduspärased ning kõigi osapoolte, eeskätt laste ja noorte huvidest lähtuvad.

Varem on ministeerium Levilale öelnud, et nad võtavad tantsukooli tõsisemalt ette “kui ilmnevad viited, et kooli õppe- ja kasvatustegevus ei pruugi olla seaduspärane.”

Eesmärk on välja selgitada, kas JJ-Streeti õppekorraldus on olnud seaduspärane ning laste ja noorte huvidest lähtuv.

Ministeerium plaanib järgnevate kuude käigus koguda JJ-Street’iga seotud dokumente ja neid analüüsida, samuti vestelda koolipidaja, õpilaste, lapsevanemate ja treeneritega. Seetõttu kutsub ministeerium kõiki endisi ja praegusi JJ-Street Tantsukooli õpilasi, treenereid ja lapsevanemaid oma kogemust jagama.

Kogemuslugu võib olla nii negatiivne kui positiivne, kirjeldada nii konkreetset juhtumit kui ka üldist valitsevat õhustikku. Oluline on see, et need annaksid infot JJ-Streeti õppe- ja kasvatustöö, omavahelise läbisaamise, treeningkoormuse ja juhtkonna töö kohta. Lugusid ja tõendusmaterjale saab jagada kirjalikult, Teamsi kaudu kui ka näost näkku kohtumisel.

Kuna kogemuslood on antud juhul ametlikud tõendid, peavad nad olema isikustatud (saatja peab olema näo ja nimega) ning kinnitatud kinnituskirja ja digitaalse allkirjaga. Kinnituskiri on leitav siit. Kogu materjal tuleb saata ministeeriumi õigusnõunik-peaeksperdile Triin Hüvale (triin.hyva@hm.ee). Kui soovite oma lugu jagada videkõne või vestluse teel, kirjutage samuti talle. Riik ootab kogemuslugusid 14. veebruarini.

Kuigi tunnistajate isikud on ministeeriumile teada, lubavad nad anda endast parima, et osalejad jääksid avalikkuses anonüümseks. See tähendab, et lõppdokument ehk järelevalveõiend ei sisalda tunnistaja nime ega üksikasjalikke tõendeid.

Haridusministeerium andis JJ-Street Tantsukoolile tegevusloa 2008. aastal. Kas ja mis alusel saavad nad loa käest võtta? Huvikooli seadus ütleb, et kui huvikool ei täida oma põhimäärust, näiteks rikub seadust või on esitanud ministeeriumile valeandmeid, võib järelevalvaja registreeringu tühistada.

Erinevused õpilaste arvus

Pärast esialgse artikli ilmumist on Levila suhelnud ka kõigi suuremate kohalike omavalitsustega, kus JJ-Street tegutseb. Enamik ütlesid, et neil on tantsukooli filiaaliga hea koostöö ning kaebusi pole. Siiski kavatsevad osad, näiteks Pärnu linnavalitsus, JJ-Streeti esindajaga kohtuda ning artiklis kõlanud etteheiteid arutada.

Omavalitsustega rääkides aga läheb hargnema veel üks huvitav teema.

JJ-Street on Eesti Hariduse Infosüsteemile (EHIS) – see on riiklik register, mis koondab haridussüsteemi puudutavad andmed – teatanud, et neil õpib sel hooajal 2865 õpilast. See lennutab nad hoobilt suuruselt teiseks huvikooliks Eestis, ainult eraspordikoolil SEPPS näitab rohkem liikmeid. Teised tantsukoolid jäävad kaugele-kaugele maha, Eesti Tantsuagentuuril ja Shate Tantsukoolil on mõlemal umbes 500 õpilast.

Samas kui küsida valdadelt ja linnadelt otse, kui palju noori käib JJ-Streeti kohalikus trennis, ei taha andmed sugugi klappida. Näiteks ütles JJ-Street EHISele, et Tallinnast on neil tänavu 405 õpilast. Tallinn ise ütleb, et 254. Sama lugu on teiste omavalitsustega, Tartus on erinevus kahekordne, Pärnus aga lausa neljakordne! Tantsukooli enda esitatud osalejate arvud on alati suuremad.

Üks põhjus võib olla selles, et paljud linnad kasutavad EHISe asemel oma infosüsteemi, kus muusikaringi või tantsutrenni enda ausõnast enam ei piisa, nad tahavad, et ka lapsevanem kinnitaks oma võsukese osalemise. Lisaks võib omavalitsuste teadmine õpilaste arvu kohta kujuneda selle pealt, kui palju maksavad nad huvikoolile toetusi. Kuid pearaha makstakse 7.-19. aastaste noorte eest, mistõttu ei pruugi nende andmetes kajastuda nooremad ega vanemad õpilased.

Siiski jääb õhku küsimus, kuidas saavad käärid olla nii suured. Tahes-tahtmata näib, et JJ-Street paisutab oma õpilaste arvu kunstlikult suuremaks. Ka mitmed endised treenerid ja õpilased on Levilale korduvalt rääkinud, kuidas JJ-Street manipuleerib andmetega, jättes muuhulgas ammu lahkunud õpilased oma ridadesse „tiksuma”. Haridusministeerium tunnistab, et EHISes on vaja „andmekvaliteedi tõstmisega vaeva näha”.

Tahes-tahtmata näib, et JJ-Street paisutab oma õpilaste arvu kunstlikult suuremaks.

JJ-Street saab avalikku raha, kuid pole läbipaistev

Mis oleks blufi mõte, mida üks tantsukool sellest võidaks? Nagu enne mainisime, kasutavad suuremad linnad nagunii oma infosüsteeme, kus nõuavad enne rahajagamist lapsevanema allkirja. See teeb petmise palju keerulisemaks.

Samas on palju omavalitsusi – meenutagem, et JJ-Street katab pea tervet Eestit –, mis toetuvad jätkuvalt EHISe andmetele. Kui huvikool näitab seal õpilaste arvu tegelikkusest suuremana, on võimalik priskemaid toetusi saada. Mida rohkem hingi, seda rohkem raha. Olgu siiski öeldud, et ükski omavalitsus, kellega Levila suhtles, selles probleemi ei näinud.

Eraldi teema on riiklikud toetused. Näiteks andis Haridusministeerium JJ-Streetile 2021. aastal veerand miljonit õpihuvilaagrite kriisiabi, järgmisel aasta veel ligi 170 000 eurot Ukraina sõjapõgenikest lastele laagrite korraldamiseks. Need panid Eesti tantsuringkonna ahhetama – teised stuudiod nii kopsakaid summasid ei saanud. Kusjuures mõlema toetuse suurus sõltus osaliselt sellest, kui palju osalejaid tantsukool ise üles andis. Samas pole haridusministeerium raha kasutamises puudusi tuvastanud.

JJ-Street on viimase nelja aasta jooksul kokku saanud ligi 1,1 miljonit eurot toetusi. Enam kui poole moodustavad keskvalitsuse rahasüstid ja ülejäänu kohalike omavalitsuste tugi.

JJ-Street ise on nagu must kast: me ei tea, mis linnades ja valdades nad tegutsevad, kes on nende treenerid ning kui palju on neil päriselt õpilasi. JJ-Streeti kodulehel need andmed puuduvad. Tantsukooli tegevjuht Peeter Taim vastab meie telefonikõnele ning lubab küsimustele meili teel vastata. Ligi kahe kuu möödudes pole aga piiksugi tulnud. Kuidas on võimalik, et nii palju maksumaksja raha saanud huvikool on samal ajal nii kinnine ja läbipaistmatu?

Kuidas on võimalik, et nii palju maksumaksja raha saanud huvikool on samal ajal nii kinnine ja läbipaistmatu?

Ehkki riik alustab ametlikku järelevalvega, ootame jätkuvalt JJ-Street Tantsukooli õpilaste, treenerite ja teiste seotud inimeste tagasisidet ja kogemuslugusid. Kui teil on midagi hingel, kirjutage meile info@levila.ee.