Asutaja piinad. Identiteedi asemel hääl
"Elame ajastul, kus identiteet takistab inimesi rohkem, kui vabastab."
- Autor:Daniel Vaarik
- Illustratsioon:Joonas Sildre
- Avaldatud:10.2021
Tereeee!
See on jätk eelmise nädala kirjale sihtrühmadest ja tunnetest.
Ma väga vabandan, et pean keset päist päeva kasutama keerulist sõna nagu identiteet. Aga seda on see üks kord tarvis, et rääkida Levila ideest.
Kõik räägivad identiteetidest. Sotsiaalmeedia on loonud identiteetidel põhineva superkillustunud inforuumi.
Muidugi ei ole see niisama, superkillustamine töötab hästi ja aitab müüa kaupu ja meelelahutust.
Kuid samal ajal lõhub selline killustamine sidemeid inimeste vahel. Kuni selle piirini, et kui sa oled vana või haritlane, barista, nats või kuriili bobtaili fanaatik, öeldakse sulle, et sul pole mõtet rääkida teistsuguste inimestega kui sina.
Sa ei saa neist nagunii aru, nemad ei saa sinust aru.
Siit kerkib palju küsimusi ka Levilale. Meil on siin nimelt mitu Tallinna inimest, kes ei tohiks siis äkki väikelinnade inimeste lugusid rääkida ega vastupidi. Meil on mitu liberaali. Liberaalid ju räägivad teises keeles kui konservatiivid? Hoidku endamisi!
Miks aga iga kord neile väidetele mõeldes kõlab mu peas tuletõrjeauto sireen?
Miks mul on tunne, et midagi on neis väidetes haigelt katki?
Midagi on selles meeletult rumalat ja ajutist.
Tundub, et me elame ajastul, kus identiteet takistab inimesi rohkem, kui vabastab.
Identiteedi roll IGAS HETKES on sama kõrgeks aetud nagu korterihinnad Tallinnas. Ehk liiga kõrgeks.
Sestap olemegi Levilas välja mõelnud ühe idee, milline võiks olla identiteedimulli-järgne ajakirjandus.
Mis tuleb pärast identiteeti?
Mina olen mina. Ma ei kavatse oma identiteeti maha salata.
Aga ma ei pea seda ka nii kuradi oluliseks, teiste maailm ei keerle selle ümber.
Ka minu kolleegid on, kes nad on.
Kuid koos oleme ehitanud väikese meediamaja, mille nimi on Levila.
Selles majas on reeglid.
Need reeglid ütlevad, et kui sa siia majja tuled, siis me ei loobi sind hinnangutega ega ütle, kuidas sa pead mõtlema.
Me ei manipuleeri sinu jutuga ega suru sulle peale võõrast identiteeti.
Kui sa juba siin oled, siis sul ongi hääl. Me anname oma parima, et see kuuldavaks teha.
Kui sa tahad ka sellises majas käia, siis tule. Võibolla on just see koht, kus me saame rääkida sellest, mis meile mõlemile oluline on.
See tundub kirja panduna lihtne. Kuid ellu viia on raske, eks ole.
Mis sa arvad, kas sellise maja ehitamine on Levilal juba natuke õnnestunud?
Sinu
D