Asutaja piinad. Elu ridade vahel

Kui Alar Karis kurtis hiljuti Facebookis, et Facebook on ära keelanud Eesti Rahva Muuseumi muinasjutunäituse pildi, sest seal peal olid seened, mida Facebook pidas millekski ...seksuaalseks, hüüdis keegi Levilas valju häälega “haa!”.

Pilt: ERM

Või noh, mina hüüdsin. Sest meil on sageli Facebookiga sama jama.

Facebook, Google ja teised püüavad porno, trollimise ja valeinfoga toime tulla, kuid selle mõjud ühe väikese riigi eestikeelsele meediakanalile on päris veidrad.

Näiteks on meil dokfilm “Kuidas ma vihkama hakkasin”, kus näidatakse sellist asja nagu tsirkaah. 

Meie: tahame rääkida sellest, kuidas inimesest kujuneb äärmuslane.
Facebook: tsirkaah! tsirkaah! Häire-häire! Seda me küll levima ei lase.

Edasi on kaks võimalust. Me ei saa üldse rääkida parem- (ega vasak!) äärmuslastest. Või me räägime kuidagi ümber nurga ning ridade vahelt, nagu siis, kui Eesti polnud vaba.

Muide, kas sa märkasid, mida ma selle tsirkaahiga siin tegin? Kaval trikk? (Vihje: loe tagurpidi.) Äkki tünnisin vähemalt seekord algoritmi või moderaatori ära? 

Aga olgu, kui tsirkaahi teemast saab veel KUIDAGI aru, siis on meiega rääkinud eksperdid maininud, et Facebook ei soosi näiteks kliimalugusid, kuna need ajavad kasutajaid vihaseks ja  sellest tuleb ainult jama. Seega, isegi täiesti tasakaalus kliimalugu võib näha vaid väike hulk kasutajaid. Ning seda lugu ei saa reklaamida. Lihtsalt reklaam ei lähe läbi.

Sest moderaatoreid ei huvita, kas sa oled poolt või vastu või keskel, nad tahavad lihtsalt jama ära hoida ning seda on lihtsaim teha nii, et kraan on kinni taotud. Nii et just kliimateema pärast pandi suvel ka meie reklaamikonto kinni, sest tahtsime levitada seda lugu, mis rääkis kliimanoortest. 

Päris korralikult jooksutas meil aga juhtme kokku, kui me ei saanud reklaamis kasutada seda pilti, mis käis loo juurde "Välisministeerium pisaraid ei usu".

Illustratsioon: Joonas Sildre

Facebook teatas pildi peale, et meie postitus pole kooskõlas Community Standards reeglitega, mille kohaselt ei tohiks teisi alavääristada. Me polnud isegi kindlad, milles asi on! Lõpuks otsustasime, et probleem on vist selles, et üks tüüp on pildil väiksem kui teised. Edaspidi me enam seda pilti ei kasutanud ja reklaamid läksid seejärel lõpuks käima.

Lõpetuseks

Üldiselt läks asi paremaks pärast seda, kui me saime Levila registreerida ametlikult meediakanaliks ning sensitiivse sisu levitajaks, kuid tõesti, mis võtaks veel kiiremini mõnel noorel filmitegijal vunki maha, kui teadmine, et tema aasta aega tehtud filmi ei saagi sotsiaalmeedias levitada, sest see on “valel teemal”? Lihtsam on hakata influenceriks ja Nike'i tooteid promoda.

Tervitades

ikka sinu Daniel

Aita meil levida, jaga meie linke!
Või toeta Levilat Patreonis (see on lihtne)!