SensusQ analüütik Rainer Pihlakas teenis Iisraelis 2013. aasta juunist 2014. aasta juunini UNTSO rahuvaatlejana. Lähis-Ida probleeme on ta analüüsinud nii enne kui pärast nimetatud missiooni. Seekordset Iisraeli ja Hamasi vahel puhkenud sõda vaadeldes, näeb ta mitmeid uskumatuid asjaolusid. Tema hinnangul on Hamas teinud katastroofilise vea, mis teenib Iisraeli strateegilisi eesmärke. Palestiinlastele elu ja tulevikuväljavaated muutuvad aga veelgi kurvemaks.
- Jutupunktid:Rainer Pihlakas
- Tekst:Levila
- Avaldatud:10.2023
Iisraeli Mossadi on nimetatud üheks maailma võimekaimaks luureteenistuseks. Ometi jäid neil väidetavalt läbi aegade suurima Hamasi rünnaku ettevalmistused märkamata. Nii BBC kui CNN on avaldanud, et Egiptuse ja USA luureteenistused hoiatasid Iisraeli kolleege päevi varem võimalikest vägivaldsetest arengutest.
Endise sõjaväelasena ja erinevatel missioonidel osalenud ohvitserina võin öelda, et taoliste hoiatuste ignoreerimine on äärmiselt tavapäratu.Isegi kui hoiatust peetakse vähetõenäoliseks, tõstab sõjavägi reeglina igaks juhuks ohuhinnangut ja valmistutakse kasvõi üksuste treeningu eesmärgil võimalikke intsidente tõrjuma.
Seetõttu on rünnakute mahamagamise Iisraeli poolt tõepoolest uskumatu ja analüütikute jaoks üllatav. Loomulikult tekitab see küsimuse: kas Mossad võis olla teadlik planeeritavast rünnakust, kuid jättis sellele meelega reageerimata, sest Iisrael vajas head ettekäänet Hamasi lõplikuks likvideerimiseks?
Kindlasti ei saa väita, et Mossad oli teadlik, et Hamas plaanis tappa 1300 iisraellast, lõigata maha päid ja pantvangistada sadu, sest tõenäoliselt ei teadnud seda Hamasi rünnaku planeerijad isegi, millise tulemiga rünnak välja kukub, kui nende võitlejatel õnnestub takistamatult Iisraeli territooriumile tungida.
Kuid isegi kui spekulatsioonid vastavad tõele ja Mossad jättis meelega rünnakuhoiatustele reageerimata, lasub vastutus Iisraeli tsiviilisikute vastu sooritatud metsikuste eest ikkagi Hamasi terroristlikel võitlejatel. Maailm peab Hamasi õigustatult Daeshi sarnaseks terroristlikuks organisatsiooniks ning Hamas ja selle võitlejad väärivad karmi karistust.
Kindel on see, et viimastel nädalatel kirjeldatud juutide vastaste metsikuste sooritamisega on Hamas suutnud suurema osa maailmast veenvalt enda vastu keerata. Kuigi on ka üksikuid riike, kes Gazas elavate palestiinlaste toetuseks on sõna võtnud, nagu näiteks Türgi, on Lääneriigid ja valdav enamus maailma riikidest väljendanud konfliktis toetust Iisraelile.
Kuigi ka tsiviilohvrite arv Gazas kasvab kiirelt, siis erinevalt varasematest konfliktidest on Iisraeli hurjutajaid märksa vähem kuulda.
USAs näiteks on üsna valdav seisukoht, et kellelgi pole õigust kritiseerida juutide järgnevat kättemaksurünnakut, mis kaudselt õigustab juba ka tsiviilohvreid. ÜRO peasekretär António Guterres on küll palunud Iisraelil hoiduda haiglate, koolide ja ÜRO hoonete pommitamisest, ta on palunud hoiduda konflikti laiendamisest, kuid mõnevõrra üllatavalt pole ta palunud loobuda elurajoonide pommitamisest ega pole esitanud üleskutset konflikti lahendamiseks läbirääkimiste teel.
Nii nagu eelmiste varasemate suuremate konfliktide puhul tuleb ka praeguses konfliktis tõenäoliselt Iisraeli relvajõudude sisenemine Gazasse, et Hamasiga arved lõplikult klaarida. Kuna Iisraeli peaminister Netanyahu on lubanud Hamasi hävitada, siis võib seekordne Iisraeli sõdurite viibimine Gazas venida pikemaks. Eesmärgiga kõik praegused Hamasi terroristid kinni püüda ning takistada Hamasi taaselustamist selle riismetest ja juudivaenulikest palestiinlastest.
Kui Iisraeli sõjavägi jääb Gazasse pikemaks, võivad seal hakata uuesti tekkima ka juutide asundused, nii nagu Jordani jõe läänekaldal ja Gazas enne 2005. aastat.
Tõenäoliselt kõiki Hamasi 30 000 liikmest siiski ei likvideerita, sest osad neist leiavad pelgupaiga juudivaenulikes islamikogukondades väljaspool Gazat. See aga õigustab Iisraeli relvajõudude jäämist Gaza sektorisse veelgi — et takistada terroristide naasmist.
See toobki meid ringiga selleni, et kui Iisraeli strateegiline eesmärk peaks olema palestiinlaste jätkuv väljatõrjumine, siis andis Hamas selleks pikas plaanis soodsa võimaluse.
Gaza ametnike väitel on Iisraeli õhurünnakute tõttu hukkunud eilseks üle 2200 inimese, millele lisanduvad Iisraelist leitud umbes 1500 Hamasi võitleja surnukehad. Iisraeli kaitsevägi teatas nädala sees, et alates laupäevast on pommitatud Gaza sektorit umbes 6000 pommiga, mis sisaldasid kokku 4000 tonni lõhkeainet.
Pommitamine jätkub ja hukkunute arv Gazas suureneb. Tsiviilohvrite suurenemine on tõenäoliselt meeltmööda Hamasile, kes loodab sedasi tekitada maailmas vastuseisu Iisraelile, kuid seekordsete Hamasi rünnakute metsikuse tõttu talub maailm tõenäoliselt märksa suuremat tsiviilohvrite arvu Gazas kui varasemate konfliktide puhul.
Lisaks Gaza pommitamisele on Iisrael deklareerinud, et Gaza elanikud ei saa vett ega elektrit enne kui kõik pantvangid on vabastatud. Vesi ja elekter on Iisraeli strateegilised vahendid palestiinlaste mõjutamiseks ning sarnane idee on tegelikult üsna vana – juba 1967. aasta detsembris toimunud Iisraeli julgeolekukabineti kohtumisel, kui arutati mida teha äsja okupeeritud alade araabiakeelse elanikkonnaga, tegi toonane peaminister Levi Eshkol Gaza suhtes ettepaneku, et kui Iisrael piiraks sealsete inimeste juurdepääsu veele võivad need ise sealt lahkuda.
Nii on ka läinud. Ning ala, kus elavad palestiinlased on pidevalt vähenenud. Suures pildis on Iisrael kasutanud iga võimalust, et teha palestiinlaste elu võimalikult keeruliseks kuni selle piirini, et Gaza territooiumit on ka enne puhkenud sõda kirjeldatud kui maailma suurimat vabaõhuvanglat.
Palestiina aktivistid on levitanud kaarte, millel on näha palestiinlaste elualade pidev vähenemine. Nagu tegelik territoorium, on ka need neli kaarti ise vaidluste objektiks juutide ja palestiinlaste vahel, kuna juutide arvates on tegemist kallutatud nägemusega või isegi puhtalt nendevastase propagandaga. Kuid hoolimata kaartide täpsest tõlgendamisest on selge, et palestiinlaste elutingimused on Iisraeli kõrval alati halvenenud ning nende territoorium jätkab kahanemist.
Juudid peavad Iisraeli oma maaks, kuna judaismi järgi andis jumal selle maa Aabrahamile, keda juudid (samas ka Lähis-Ida araablased) peavad oma esiisaks. “Ma teen sinust suure rahva, kui rändad elama uude kohta” oli Jumala lubadus Aabrahamile, ning sellest lepingust jumalaga sai Iisraeli rahvas nende usu järgi ka alguse.
Üleeile tehti rohkem kui miljonile Gaza elanikule hoiatus, et nad peavad lahkuma oma elukohast. Hamasi valearvestus võib viia palestiinlaste jaoks järjekordse suuremõõtmelise territooriumikaotuseni.
