Alustab Levila uudiskiri Üks Uudis

Kas teadsid, et leedulased said osa Baltcapist kadunud rohkem kui 40 miljonist tagasi ning et Baltcapi rahavargus mõjutas teatud määral ka eestlaste pensionit, võib-olla ka sinu oma?

Aga nüüd kõigest lähemalt ehk tere tulemast lugema värsket uudiskirja!

Jah, jälle üks uudiskiri. Esimene tunne võib küll selline olla, kuid usun, et meie eesmärk on üllas ning sel on tõesti väärtust. Igal nädalal toon teieni teema, mis pole Eestis piisavalt tähelepanu saanud või vajab lihtsalt ühte tummist selgitust.

Miks? Sest uudismeres sumpamiseks pole tegelikult kellelgi piisavalt aega ning tihtipeale algavad uudised eeldusega, et lugejal on eelteadmine juba kümnest eelnevast samal teemal ilmunud uudisest. No ei ole. Seega – pööran tähelepanu sellele, mis kahe silma vahele jäänud ning mis otseselt meie elu mõjutavad, kuid ka sellele, mis lihtsalt väga segane on.

Ahjaa, minust ka. Olen Brent Pere, vabakutseline ajakirjanik, kes sumpab uudismeres tahes-tahtmata iga päev ning kel on südamel meedia, mis loob arusaamist, mitte müra. Minu seniste tegemiste kohta saab lugeda siit. Annan endast parima, et asjad selgeks teha ja konteksti panna ning eks te siis ise vaadake, kas selle jutuga midagi tarka ka peale on hakata. Loodetavasti aitab.

Kas Baltcapist kadunud 42 miljonit mõjutab sinu pensionit?

Esimese uudiskiri räägib Baltcap infrastruktuuri investeerimisfondist, millest sa võib-olla isegi kuulnud pole, kuid üllatus-üllatus, tõenäoliselt on su raha sinna investeeritud ja juba osaliselt ka kaduma läinud! Ah? Jah.

Mõne aja eest plahvatas Balti meediamajades uudis, et Baltcapi endist partnerit Šarūnas Stepukonist süüdistatakse 42 miljoni euro omastamises. Mehel oli väidetavalt väike hobi – käis kasiinodes hullamas ning suurema osa mängis muide maha Eesti kasiinodes. Kõlab uskumatult, aga härra suutis aastaid süstemaatiliselt raha kõrvale panna ning maha mängida, pannes portfelliühingute kasumi arvelt raha kõrvale. Kes soovib skeemi kohta pikemalt lugeda, siis selle kohta on juba üsna detailselt räägitud Ärilehes ja Äripäevas.

Kuidas see sind võiks puudutada? Kui su II samba pensionifond on juhuslikult Swedbankis, LHV-s või SEB pangas, siis sai pihta ka sinu rahakott. Tõsi, II sambaga ei saa sa praegu küll otseselt midagi teha, kuid see on siiski sinu investeering (okei, välja saad võtta, aga jäägu see su enda südametunnistusele). Kolme panga investeeringutest läks kokku kaduma kolm miljonit eurot.

Pisut enam kui aasta eest avaldasid kõik pangad enda kahjud:

• Swedbank oli selleks ajaks investeerinud BaltCapi kokku 20 miljonit eurot, sellest just infrastruktuurifondi 13,4 miljonit. Nüüd tuli neil üle kahe miljoni euro alla hinnata.
• LHV oli BaltCapi paigutanud viis miljonit eurot, mistõttu tuli alla hinnata umbes miljon eurot.
• SEB oli selleks ajaks investeerinud BaltCapi kolm miljonit eurot, mistõttu tuli umbes pool miljonit eurot alla hinnata.

Äripäev kirjutas, et 2023. aasta lõpus tuli Eesti pankade pensionifondidel BaltCapi väärtusest kokku kuni 20 protsenti alla hinnata.

Raha läinud, milline oli Eesti pankade reaktsioon?

Lühikokkuvõte – kui poleks meediat, siis ei teaks tõenäoliselt keegi siiani midagi. Ma küll ei saa 100 protsenti väita, et pangad oma kliente teavitanud pole (Swedbank väitis, et teavitas), kuid kui nad just telefoniga inimesi läbi pole helistanud (mind isiklikult mitte), siis ilmselt väga põhjalikult nad seda teinud pole. Vähemalt mu enda meilis vastavat teavitust pole ning esimene guugeldus ütleb, et ka teised pangad eraldi pöördumist klientidele pole teinud.

Toonitan, et varguse esimestest uudistest ja meie pankade seotusest on möödas juba üle aasta. SEB vastas Levila päringule konkreetselt: “SEB Varahaldus spetsiifilist teavitust osakuomanikele ei teinud, sest kõnealuse kahjujuhtumi kogumõju pensionifondide tulemustele oli tagasihoidlik.”

Tõsi, nemad vähemalt vastasid küsimusele! Finantsinspektsioon ütleb selle kohta aga nii: “Kui toimuvad sündmused, mis võivad investorite õiguseid ja huvisid negatiivselt mõjutada, on fondivalitseja hoolsuskohustuseks investorite informeerimine ja sellest lähtuvalt ka tegutsemine.” Ju siis asi polnud nii oluline, et kedagi informeerima peaks.

Aga miks pangad meid ikka teavitama peaks? Sest see on meie raha. Pangad küll ise väidavad, et ah, pole hullu, saaga mõjutas fondide tulemusi vaid 0,1%, aga kas see tähendab, et selle võib siis rahumeeli maha vaikida?

Oletame, et mul on pensionifondis 10 000 eurot – see tähendab, et 10 eurot vudis kuhugi minema. 100 000 eurot puhul tähendab juba 100 eurot. Need pole küll elumuutvad summad, aga kui sõber näeb, et keegi Šarūnas varastas sult 10 eurot, siis tõenäoliselt annab ta sulle teada. Pangad pole seda teinud.

Tõenäoliselt saavad need inimesed, kes teisest sambast raha välja võtsid, nüüd esimest korda pisikest rõõmu tunda – sain raha enne kätte, kui keegi sellega kasiinosse läks. Muidugi on võimalik, et nad mängisid selle ise maha või ostsid uue teleka, aga vähemalt jäi alles mängulust. Kuid mine tea, äkki hoopis investeerisid raha ja on nüüd õnneseened.

Leedulased said osa raha tagasi.

Baltcapi fond ei kuulu Eesti Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Üks põhjus, miks me aga seda kirja täna kirjutame, seisneb sellest, et hiljuti tuli välja, et leedulased on osa kadunud raha kätte saanud – Leedu hasartmängujärelvalve trahvis Olympic Casino Group Balticut kogu selle jama eest 8,4 miljonit eurose trahviga. Pole teada, kas osa rahast ka pankadele tagasi jõudis, kuid vähemalt on näha, et Leedu astub samme, et õiglust jalule seada.

Loodetavasti saab asi positiivse lõpu

Pangad väljendasid meile lootust, et Baltcapi fond hüvitab varastatud raha ning kannab selle tagasi, kuid seni pole seda teadaolevalt tehtud. Jääb vaid küsimus, et kui tagasimakset ei tehta, siis kas selle eest tasub pensioniklient? Vastust pole ning meie päringus seda küsimust pigem välditi.

Loo moraal võiks olla aga see, et finantsasutused ning ka teised teenusepakkujad proovivad tihtipeale negatiivseid uudiseid maha vaikida, et need siis täiendavaid võbelusi ei tooks. Meil kõigil on meeles hiljutine võrgusaaga Telias ning näiteid isetegevuse kohta on kindlasti veel. Seega – kui miski näeb välja nagu part ja kõnnib nagu part, siis tõenäoliselt on ta part. Kui tekib küsitavusi, siis peame kõik kodanike ja klientidena märku andma, et see probleemide mahavaikimine pole okei. Loota, et seda teeb keegi teine, on naiivne.

Sedapuhku sellised lood. Vaatame, mida uut, vana või huvitavat järgmisel korral näppu jääb. Lisan lõppu ka kõigi kolme panga vastused Levila päringule. Tähelepanu väärib vastuste detailsus/üldsõnalisus.

Enne kui aprillis iganädalaselt alustame, palume Sul öelda, kuidas sulle see uudiskiri meeldis ja kutsume ka Sind ennast teemadest märku andma.

Hääd,
Brent Pere
ja Levila tiim.