60 sekundit: Kuidas me Ukraina põgenikke Eestisse aitasime
Neljapäev, 17.03.2022
- Autor:Levila toimetus
- Avaldatud:03.2022
Kunstnik Vello Laanemaa (63):
Tegime vennaga ühe reisi Poola-Ukraina piiri äärde, et viia sinna Ukrainasse suundujaid ja tuua siia Eestisse soovijaid. Ukraina kultuurikeskuse sõprade palvel ja tahtest millegi tegelikuga aidata, peale raha ja heade sõnade.
Lahkusime teisipäeval, tagasi jõudsime neljapäeva öösel vastu reedet, 11. märtsil 2022. Reisil olime 62 tundi, läbides ligi 2300 km.
Tulemusena viisime piirile ühe, aitasime piirilt Varssavisse kaks ja sealt Eestisse teised kaks inimest, kuigi autos oli viis vaba kohta. Selgitan, miks. Ühtlasi jagan, mis läks valesti ja mis töötas ootamatult hästi.
Vello esimene 60 sekundit: loobu tavamõtlemisest
Loobu tavamõtlemisest: valmistu plaane muutma käigu pealt.
Mudeliks üle kärestike voolav inimjõgi. Kõik muutub, leppeid pole.
Jää rahulikuks: ära solvu, vihasta ega süüdista, kuigi oled väsinud.
Vabatahtlike panus on vajalik, kuniks inimvool haldamatu. Informeerige Pagulasabi ja politseid. Selgus nimedes väldib segadust. Ent Pagulasabi ei koordineeri erareise.
Inimmöllus kasuta sinimustvalget, silmatorkavaid värve.
On vaja kaht kogenud rahuliku loomuga autojuhti, üks neist vene keelt valdav.
Alusta pigem inglise keeles. Pliiats ja papitükk kaasa: kui pole levi või kohtad umbkeelset.
Oma mitut mobiili, teedekaarte paberil.
Broneeri öömaja Leedu-Poola kanti minnes ja tulles. Varssavis on seda võimatu leida.
Kui näed eespool avariid – sinipuna vilkureid – on kitsal maanteel parem kohe ringi keerata. Siis Waze´i või Mapsi abil ringiga mööda kõrvalteid.
Vello teine 60 sekundit: kõige raskem on seltskond kokku saada
Autole talvised lamellrehvid (naast on lõuna pool keelatud). Ilm muutub teel, Ukrainas võib märtsis lund tulla.
Kaasa lasteistmed: enamik on lastega, neid lastakse piiril ette.
Võta kindlustus. Valmistu kütusepuuduseks.
Kõige hullem on reisiseltskonna kogumine Eestisse. Nagu püüaks kalu mäsleval kosel. Igaüks lahkub ükskõik millega esimesel võimalusel. Varssavis magatakse riietes vaksali põrandal. Meil jäi lõpuks pidama kaheksast perest vaid üks. Viimane soovija, ema kahe lapsega, loobus privaatautost, kartes lapseröövleid. Väga kurb. Sotsiaalmeedias levib foto perest, kes olla kadunud/tapetud. Selline infosõda pole humaanne.
Tulime ära, sest pagasit oli palju. Kui lähed inimesi tooma, tühjenda auto asjadest. Tee pealt leiad juua-süüa. Poolas on veel rahu!
Inforuum. Mida me ise loeme, kuulame või vaatame?