60 sekundit: Kuidas ma väljaspool tööd nii saamatu saan olla
Neljapäev, 10.02.2022
- Autor:Levila toimetus
- Illustratsioon:Joonas Sildre
- Avaldatud:02.2022
Janno esimene 60 sekundit: minu taluidüll kesk ürgset loodust …
Üks imearmas arhailine taluhoone ootab sind idüllilise looduse keskel. See lause on siiani mõjus ja kõnetab paljusid. Kõnetab uhkusega ka mind, kel selline koht olemas on. Nüüd, talvel, plaanisime sõbraga seal remonti teha.
Olin püüdnud tube kütta ja kõik ilusti ette valmistada, aga nagu ikka, jäin taas ajahätta. Kui kohale jõudsime, tuli sumbata põlvini lumes majani. Sahvris olid rotid kõik kohad täis sittunud ja pea igasse jalatsisse pesa meisterdanud. Toidu külmakasti beno olid nad läbi närinud ja tublisti oma talvevarusid täiendanud. Rotikaka oli laiali nii pliidil kui nõudepesumasinas.
Janno teine 60 sekundit: … kuhu pääseb läbi maalilise talvemaastiku
Sõitsin autoga laialt ja julgelt maantee äärde lumme teadmisega, et küll hiljem kaks meest selle välja kaevavad. Aga ei kaevanud! Rekordkalli kütusega käis mootor tunde, auto kaevus üha sügavamale ja sügavamale. Ei aidanud ei lauajupid rataste all ega pikk pulk, millega auto põhja alt lund lahti lükata püüdsin. Avamisel purunes ohukolmnurk.
Rampväsinult jõudsime taas majja. Selgus, et rotid on kallid suletekid katki närinud. Nüüd juba, tuleb tunnistada, meenus film “Whitnail And I”.
Kuna meil polnud midagi muud peale võtta, katsime tekkide augud teibiga, heitsime nende alla pikali. Vähkresin kaua voodis. Ärkveloleku ja une piiril meenus endise kolleegi lause, millega ta mind sageli kostitas: „Janno, kuidas sa küll väljaspool tööd nii saamatu võid olla.” Peale kõiki neid aastaid maal elamist paneb see imestama mindki.
Joonase 60 sekundit: Levila kriipseldused
Allikas: vaktsineeri.ee/covid-19/statistika
Inforuum. Mida me ise loeme, kuulame või vaatame?