Täna Venemaal. Putini võim

“Otsustasin juba esimesel tööpäeval Venemaa presidendina, et ma ei hakka konstitutsiooni reegleid rikkuma. Te teate ju küll, inimesed kipuvad sõltuvusse jääma erinevatest asjadest. Keegi jääb tubakasõltuvusse, keegi, jumal andestagu – narkootikumide sõltuvusse. Keegi on sõltuv rahast. Öeldakse, et kõige suurem sõltuvus on võimust. Mina ei ole seda kunagi tundnud. Ma ei ole üldse kunagi olnud sõltuv millestki. Ma arvan, et kui jumal andis mulle sellise õnne – töötada oma riigi nimel, riigi nimel, millega ma olen alati tugevat sidet tundnud, siis pean olema ainuüksi selle võimaluse eest tänulik. See iseenesest on juba suur autasu. Urgitseda endale veel mingeid auhindu või arvata, et kui sa ühel päeval oled roninud mingisse tippjuhi tooli, siis see peab kuuluma sinule surmani, see on minu jaoks täiesti vastuvõtmatu.” – Vladimir Putin, 2008

OSA 1. EELLUGU

Kuid 2020 aastal tundub, et Vladimir Putin on teist meelt. Tuletan meelde, et selle aasta kevadel pidi toimuma riiklik rahvahääletus konstitutsiooni uuenduse üle, kuid koroonaviiruse pandeemia tõttu lükkus see referendum alguses edasi määramata ajaks, kuid peagi anti teada, et uus hääletamise kuupäev on 1. juuli. 

Paljudel Venemaa kodanikel tekkis küsimus: milleks korraldada sellist hääletust ajal, mil koroonapandeemia riigis ei ole veel lõppenud? Riigivõim küll väitis, et viirus on kontrolli all, viidati riigi ametlikule koroonaviiruse statistikale. 

Venemaa on nakatunute arvu poolest neljas riik maailmas, kuid alles kümnes surnute arvu poolest. Selle saate väljamineku ajaks oli 146 miljoni elanikuga Venemaal nakatunuid 701 tuhat, kuid surnud ainult 10 tuhat. Näiteks Suurbritannias, kus elab 66 miljonit inimest ja kus elatustase on kõrge ning ka meditsiin on heal tasemel, nakatus samal ajal koroonaviirusega 286 tuhat inimest ja suri 44 tuhat. Tuleb välja, et Venemaa meditsiin on kõrgemal tasemel kui Briti oma ja Venemaa ise valmistus pandeemiaks palju paremini võrreldes mitte ainult Suurbritanniaga, vaid ka terve maailmaga.  

Valitsuse esimehe asendaja Tatjana Golikova väitis ühes intervjuus, et tema annaks Venemaa toimetulekule COVID 19 pandeemiaga 18 punkti 20st. Kuid see on tõepärane ainult siis, kui uskuda ametlikku statistikat. On olemas ka teine versioon, mis ütleb, et numbreid vähendatakse  meelega, et näidata riigi kodanikele, et näete – ei ole vaja midagi karta. Ning näidata ülejäänud maailmale, et Venemaa jookseb taas kord terve planeedi esirinnas. Sellest, kuidas kõik on tegelikult “kontrolli all”, on sõltumatud ajakirjanikud teinud vähemalt kaks dokumentaalfilmi, mis näitavad, et tegelik olukord on täiesti vastupidine. Kuid just nimelt toetudes ametlikule statistikale andsid  Vene võimud rohelise tule rahvahääletuse läbiviimiseks.

OSA 2. ETTEVALMISTUS

Kui oli teada, et hääletus konstitutsiooni paranduste osas ikkagi toimub, otsustas Putin oma meeskonnaga teha esimese karantiinijärgse suurürituse peaproovi ning nad korraldasid hilinenud võidupüha paraadi 24. juunil. Seda paraadi peetakse tavaliselt 9. mail. Vene inimese jaoks on võidupüha üks tähtsamatest pühadest, see tähistab Nõukogude Liidu võitu fašistliku Saksamaa üle. Selle püha tähistamise ajal avaldatakse erilist lugupidamist veteranidele, kes võtsid osa Teisest Maailmasõjast ja keda kahjuks on iga aastaga aina vähem. 

Seekord oli kõik natuke teistmoodi. Selleks, et ka sellel aastal saaks Vladimir Putin seista veteranide kõrval, viidi vaesed raugad spetsiaalsesse hoonesse, kus nad läbisid neljateistpäevase karantiini, selleks et nad ei kujutaks presidendile nakkusohtu. Kui ma sellest teada sain, tekkis mul tunne, et mitte veteranid ei ohverdanud kangelaslikul moel oma elusid Venemaa tuleviku eest, vaid Putin. Võidupüha paraad toimus. Võimud tegid selle põhjal järelduse, et rahvahääletust saab korraldada. Vladimir Putin ise ütles, et konstitutsiooniparandused hakkavad kehtima AINULT siis, kui riigi kodanikud kiidavad need heaks. Kuigi duuma saadikud hääletasid konstitutsiooni muudatuste üle juba mitu kuud tagasi ja juriidiliselt sellest piisaks, et need jõustuksid. Kui keegi ei tea, siis Vene Riigiduuma on eesti Riigikogu analoog.

“Põhimõtteliselt on tähtis, et just Venemaa kodanikud, kes tulevad hääletusele, kinnitaksid selle seaduse õiguslikkust. Nii, kuidas ütlevad inimesed, nii saabki olema. Kui inimesed hääletuse käigus kinnitavad, et nad toetavad neid muudatusi, siis uus seadus hakkab kehtima ja parandused viiakse konstitutsiooni sisse. Kui neid ei kinnitata, siis muudatusi konstitutsiooni ei lisata.” Vladimir Putin

Hääletuse ajal olid keelatud ükskõik milline agitatsioon paranduste POOLT või VASTU. Kuid POOLT agitatsioonid siiski olid. Näiteks, mõnede nii-öelda tähtsate paranduste toetuseks olid kohale toodud kuulsad vene näitlejad, kes oma sügavate häältega rääkisid kõikidel riiklikel telekanalitel otse südamesse sellest, kui tähtis on üks või teine parandus, ja millist olulist rolli mängivad need Venemaa tuleviku jaoks. “AUDIOLÕIK” See oli näitleja Sergei Bezrukov, kes on paljude eestlaste jaoks tuntud oma rolliga sarjas BRIGADA, kus ta mängis Saša Belõid.

Kreml teatas, et hääletuse ilmumine peab olema mittehäbilik. Selline, et kohaletulnute protsent oleks suurem kui konstitutsiooni vastuvõtmise hääletusel Jeltsini ajal, mis oli 58,43%. Selleks, et see number oleks kindlasti suurem, sai hääletada terve nädala jooksul – alates 25. juunist kuni 1. juulini. 

OSA 3. MILLEKS ON NEED PARANDUSED TEGELIKULT VAJALIKUD?

Uuendatud konstitutsioon ei too endaga kaasa mitte mõnd üksikut parandust, vaid tervelt 206 parandust. Seda nimetatakse paketthääletuseks või eestipäraselt kobareelnõuks. Tavaliselt tuleb iga parandus hääletada läbi eraldi, kuid seekord tuli hääletada kõikide üle korraga. Tuli öelda, kas sa oled nende 206 korrektiivi POOLT või VASTU. 

Paljud tähelepanelikud Venemaa kodanikud küsisid, mida teha olukorras, kus näiteks üks parandus  sulle meeldib, aga teine mitte, kolmas jälle meeldib, kuid näiteks seitsmes ei meeldi? Muidugi, kui olla väga aus, siis kõiki neid parandusi võetakse vastu ainult ühe eesmärgiga, et jätta võimule Vladimir Putin. Parandus, mis on pühendatud presidendi ametiaegade nullimisele väidab, et peale konstitutsiooni uuendamist praeguse presidendi “ametiaegade loetelu” tühistatakse ja tal on võimalus esitada oma kandidatuur uuesti kahtedel järgmistel valimistel. Üks Aleksei Navalnõi filmi kangelastest, senaator Andrei Klišas ainult kinnitas seda mõtet, kui ütles, et parandus, mis aitab saada uuesti valituks, on Putinile vajalik selleks, et keegi ei annulleeriks Venemaa ajaloos tema 20aastast valitsemisperioodi.

Ka õigeusu kirik toetas korrektiive. Metropoliit Tihhon avaldas arvamust, et ta “ei näe teist inimest, kes suudaks üles kasvatada mitte ainult ühte mantlipärijat, vaid tervet plejaadi…kuid selleks on vaja aega”. Misjärel täpsemalt selgitas olukorda juba Tšetšeenia riigipea Ramzan Kadõrov –  “ma olen alati ütelnud, et me peame valima Vladimir Putini eluaegseks presidendiks”.

On inimesi, kes aga väidavad, et kui Putin päriselt tahaks eluaeg võimul olla, siis ta võiks minna palju kergemat teed ja mitte korraldada kogu seda tsirkust ja žongleerida parandustega. Kuid just selles peitubki loogika. Kui Vladimir Putin, kes on viimased 20 aastat olnud Venemaa roolis, avalikult ütleks, et ta soovib ka edasi olla president, ja muudab selle jaoks seadust, siis see tekitaks vene rahva seas pahameelt, sest paljud on juba tüdinenud “tsaarist”.

Ma ei saanud kaua aru, miks neid parandusi on täpselt 206, tähendab, miks neid on nii palju ja miks nende kõikide üle tuleb hääletada korraga? Kas POOLT või VASTU? Aga lõppude lõpuks sain selgeks – seekord tahab Vladimir Vladimirovitš päriselt, et see hääletus konstitutsiooni uuenduse üle näeks välja aus, ja selleks mõtlesid tema ja tema tiim välja päris kavala skeemi, mis innustab hääletama POOLT isegi neid, kellele Putin eriti ei meeldi. Nii annavad nad aga ka Putinile võimaluse olla president kuni aastani 2036. 

Kujutage ette, et te väga armastate pontšikuid ja tegutsev Vene võim pakub teile – kui te hääletate paranduste vastuvõtmise poolt – iga kuu ühe kuupalga juurde ning te hakkate saama tasuta 20 pontšikut kuus. Muidugi pontšikute all on mõeldud soodustusi või toetusi, näiteks fikseeritud minimaalne palk üle terve riigi, mis ei sõltu linnast, kus te elate, iga-aastane pensionide indekseerimine, selleks et pensioni suurus oleks alati kooskõlas riigi majandusseisuga, loomade ja vene keele kaitsmine ja nii edasi. Ja kui inimene näeb vähemalt ühte korrektiivi, mis on tema jaoks tähtis, siis ta hääletab selle korrektiivi POOLT, unustades lugeda kõiki ülejäänuid. 

Kuid need, kes loevad edasi, avastavad varem või hiljem sellise paranduse, mis neile ei meeldi, näiteks et Venemaa on Nõukogude Liidu õigusjärglane. Aga mis teha siis, kui inimene vihkab Nõukogude Liitu ja kõike, mis on sellega seotud? Kuidas olla – kas hääletada poolt või vastu? Näiteks USAs, mis on Venemaa suurim ideoloogiline vastane, on terve selle riigi ajaloo jooksul võetud vastu vaid 27 konstitutsiooniparandust, millest ainult esimesed 10 olid vastu võetud korraga, kaugel 1791. aastal. Aga Venemaal on “oma eriline tee”. Päris elus tuleb välja, et enamus Venemaa kodanikest isegi ei tea, et korrektiive on 206. Sest tänapäeva inimesel on nii kiire, et tal pole lihtsalt aega nende paranduste lugemiseks, kui välja arvata pensionärid ja kinnipeetud.

OSA 4. KUIDAS HÄÄLETUS TOIMUS

Seda peatükki tahan alustada järjekordselt nentides, kui äge on elada Eestis. Ja kõik, mida ma edasi räägin, põhjendab, miks.

Nagu te juba teate, põhiseaduse uuendamise hääletus toimus 25. juunist 1. juulini. Eriti tahan ma pöörata tähelepanu sellele, kuidas see hääletamine oli korraldatud. Venemaal on nagu ka Eestiski juba mitu aastat mugavamaks hääletamiseks kasutatud e-hääletust. Kuid muidugi ei toimi e-süsteemid nii ladusalt nagu meil. Näiteks telekanali DOZHD ajakirjanik Pavel Lobkov hääletas alguses paranduste POOLT interneti teel, ja siis hiljem tuli valimispunkti  ja hääletas uuesti VASTU. Tähendab ta sai võimaluse hääletada 2 korda, millest ta kohe teavitas valimiskomisjoni, kuid selle asemel, et tänada härra Lobkovi leidud vea eest, kirjutati talle välja trahv, mis konverteerides  eurodesse oli 380 eurot, mis oleme nõus – ei ole vähe.

Kui Moskvas ja Peterburis nägi hääletamine välja veel enam-vähem sarnane sellega, mis tavaliselt toimub Euroopa Liidu riikides, siis näiteks Vladivostokis, mis asub Tallinnast 10 000 kilomeetri kaugusel, korraldati ühes valimispunktis hääletamine universaalkerega auto pagasnikus. Viimast korda võis sarnast pilti näha 90. aastatel, kui turul müüdi Hiina teksaseid. Samas mingit kontrolli kõrval  ei olnud. Sarnased valimispunktid olid püsti seatud hoovides pinkide peal, lasteväljakutel – kõik selleks, et ületada sedasama 93. aasta Jeltsini hääletuse tulemust. Tuleb meenutada veel seda, et paljudes hääletuspunktides loositi hääletajate vahel välja ka loteriipiletid, mis võimaldasid võita auhindu. Näiteks ühes Venemaa suurlinnas Omskis, kus elab üle ühe miljoni inimese, võitis üks riigiametnik korteri ja väitis, et see on puhas õnn. 

Vladimir Putin, kes hääletas Moskvas, sai ka loteriipileti, kuid loobus mängu mängimisest ning jäi seega ilma võimalusest võita 4000 rubla ehk umbes 50 euro suurune summa. Barnauli linnas tuli hääletama karu Glaša, kes, nagu ma saan aru, toetas loomade kaitsmise parandust. Ammendava  kommentaari sellele kõigele andis valimiskomisjoni esimees Ella Panfilova. “Mõned kriitikud süüdistavad meid selles, et me muudame reegleid hääletamise käigus. Aga mina arvan, et see on meie tee.”

Lisaks kõigele sellele hullusele hakati paljudes pealinna suveniiriputkades veel enne hääletuse lõppemist juba müüma uuendatud konstitutsiooni raamatuid. Arvatavasti sellepärast, et kõikidele oli juba enne tulemuste avaldamist selge, millega see kõik lõpeb. Riiklik asutus VCIOM, mis tegeleb ühiskonna uuringutega ja küsitlustega, väitis, et nende hinnangul HÄÄLETAB POOLT umbes 70% hääletajatest, ja neil oli peaaegu õigus – põhiseaduse uuenduse poolt hääletas  77,92% osalejatest. VASTU hääletas 21,27% osalejatest. Hääletama ilmus 65% hääletamisõiguslikest inimestest, mis on kõige kõrgem selline näitaja tänapäevase Venemaa ajaloos. 

Kuid jällegi, mul tekkis huvi, mis moodi neid hääli loeti? Näiteks, me juba teame, et reaalselt üks ja sama inimene sai hääletada mitu korda. Aga mis siis, kui oli inimesi, kes meelega mitu korda hääletasid POOLT, mis siis, kui keegi ei pane neid tähele, sest nad töötavad ju praeguse võimu huvides? Mis siis, kui nende hääled, kes hääletasid mitu korda vastu, aktsepteeritakse ainult üks kord ja lisaks sellele kirjutatakse nendele välja veel trahv? Seda, et sellised mahhinatsioonid on võimalikud, tõestab olukord Komi Vabariigis. Tuletan meelde, et Venemaa Föderatsioon on riik, mis on sarnane Ameerika Ühendriikidele, ainult et Venemaal on osariikide asemel vabariigid. Tuli välja, et selle vabariigi hääletuse tulemused olid alguses järgmised – 69% oli VASTU ja 30% oli POOLT. Kuid hiljem täpsustas valimiskomisjon, et tekkis tehniline viga, ja tegelikult oli kõik vastupidi!  POOLT oli 69% ja vastu 30%. Siin tahaks tsiteerida Josif Stalinit, kes kunagi ütles: “Pole tähtis, kes kuidas hääletab, tähtis on see, kes kuidas loeb.” Sedasama tsitaati kordas ühes intervjuus naljaga pooleks ka Vladimir Putin.

OSA 5. MIS OLI VALESTI SELLE RAHVAHÄÄLETUSEGA

Esiteks, põhiseadus iseenesest ei luba hääletada kõikide paranduste üle korraga, korraga saab hääletada ainult mõnede paranduste üle, mis on samal teemal. See aga ei kehti mingil moel nende 206 paranduse kohta.

27 juristi, kirjanikku, ajakirjanikku ja teadlast kirjutasid avaliku kirja konstitutsiooni uuendamise vastu. Nad nimetasid presidendi ametiaegade nullimist vastuoluliseks sammuks, mis on poliitiliselt ja eetiliselt vastuvõetamatu. Kirja autorid väitsid, et Venemaal on tekkinud tõsine konstitutsioonikriisi oht ja tegemist on õigustamatu konstitutsioonivastase riigipöördega, mis on pakitud pseudolegaalsesse vormi. Nende arvates takistab selline sündmuste areng Venemaa arengut vabaduse põhimõtete elluviimisel.

Moskva Punasel väljakul protesteerisid inimesed, moodustades oma kehadest numbri 2036 – aasta, millal lõpeb uue konstitutsiooni kohaselt Putini valitsemine. Puškini väljakul Moskva kesklinnas said kokku mitusada inimest, kes karjusid: “Raz Dva Tri – PUTIN UHODI”. Mis tähendab “üks kaks kolm – Putin tõmba nahhui” :D.

Tegeliku opositsiooni suurim küsimus selle hääletuse ajal oli järgmine: kuidas suhtuda sellesse referendumisse – KAS HÄÄLETADA VASTU või üldse MITTE VÕTTA SELLEST OSA? Viimast varianti toetas Aleksei Navalnõi, väites, et kui minna ja hääletada vastu, siis see tähendaks kinnitust sellele, et antud hääletus on juriidiliselt õiglane. Teised tuntud uue põlvkonna opositsionäärid, nagu Jegor Žukov ja Maksim Kats kutsusid inimesi hääletama VASTU, põhjendades, et kui tuleb väga palju hääli VASTU, on tegutsev võim sunnitud hääletustulemusi võltsima ja seda võltsimist on hiljem võimalik tõestada.

KOKKUVÕTE

Ma hakkasin mõtlema, mis spordialale sarnaneb elu Venemaal kõige enam, ja sain aru, et takistusjooksule. Ja teate miks? Mitte takistuste pärast, mida Venemaa elanikud kogu aeg peavad ületama, vaid selle pärast, et nad juba pikemat aega jooksevad ringe loosungiga, millele on kirjutatud “kõik uus on hästi unustatud vana”. Kui me vaatame põhiseaduse uuenduse referendumit, siis esialgu tekib tunne, et ees on uus arenguetapp, aga kui vaadata lähemalt, siis midagi sarnast Venemaal juba oli, 2011. aastal. Putini pressisekretär Dmitri Peskov nimetas toimunud hääletust “triumfaalseks presidendi usalduse referendumiks”. Kuid ajalugu teab sarnaseid triumfe – 1991. aasta märtsis toimus referendum, kus hääletati Nõukogude Liidu säilitamise üle. Tulemus oli siis peaaegu sama – 80% hääletasid Nõukogude Liidu poolt, kuid  seesama riik ei pidanud vastu isegi sama aasta lõpuni.

Aita meil levida, jaga meie linke.
Või toeta Levilat Patreonis (see on lihtne)!