Lisalugu. Kuidas spordile panustamisega rikkaks saada?

Proloog

Järgnev võtab kokku meie teekonna. Teel kohatud kümnete  inimeste arvamustest ja kogemustest loe põhiloost, mille peatükid võtavad pulkadeks lahti nii panustajate, ettevõtjate, spordivaldkonna, sõltuvusnõustajate kui ka poliitikute nägemuse.

Üks. Julge hundi rind

Tugitoolisport kõlab reeglina puhta kuluna. Või õigemini puhtakujulise meelelahutusena, mille pealt teenib keegi teine. Vaatajale on need kaotatud minutid ja kulutamata kalorid, televisioonipaketi, voogedastuskanali või mängupileti puhul veel ka kontolt lahkunud eurod. Kasu, mis jõuab kellegi teise kukrusse – tippsportlastele, agentidele-võistkondadele, liigadele, teleõiguste omanikele. Küllap on pea igaüks kuulnud vähemalt korra elus mõne tippjalgpalluri palganumbrit ja püüdnud arvutada, mitme aasta – või elu – jooksul õnnestuks tolle nädalane taks kokku kuhjata.

Tagantjärele on raske öelda, millal muutus täielik ja häbitu kulu hoopis potentsiaalseks tuluks ka sellele sportlasele, kes vutimurul palli veeretamise asemel telekapulti käsitsema õppis. Olid need välismaiste ülekannete ja spordisaadete reklaamisortimenti ujunud kihlveokontorid, kohaliku spordikommentaari osaks saanud ahvatlevad koefitsiendid, suurte summadega meelitavad reklaamid tänavatel? Igal juhul kerkib ühel päeval spordiennustuse võidukäigu märgiks kunagise Saku Suurhalli sildi asemele Unibet Arena, ja siinkirjutajad, Henri ja Andrei, otsustavad, et viimane aeg on ka omaenda pikaaegne kulu sisse kasseerida.

Vähemalt on see üks tulevikuhüpotees, mille püstitame, kui selle loo siin esimest korda Levilale välja pakume. Teiste võimalustena terendavad võlaorjus ja hasartmängusõltuvus, aga otsustame ületada iga silla siis, kui selleni jõudma peaksime.

Esialgu on julgete huntide keharasva protsent igatahes ühele tõelisele tugitoolisportlasele kohane. Esialgne soov kiigata piltlikult pealinna esindusareeni uue sildi taha muundub kiiresti vaatlevast ajakirjanduslikust loost osaluseksperimendiks. Sest kui igale matsile, kes oskab eristada favoriidiseisuses võistkonda tõenäoliselt nõrgemast võistkonnast, lubatakse lihtsat teenimisvõimalust, mis siis meist rääkida. Me pole mingid niisama distantsilt prille mugavamalt ninale sättivad asjahuvilised – aastate jooksul oleme ühiselt ja eraldi rõõmustanud arvukate sporditulemuste üle, röökinud hääle kähedaks teleülekannete saateks, istunud ühes Kataloonia elupõliste vutihulludega Barcelonas Camp Nou staadionil ja analüüsinud Lionel Messi liikumismustreid väljakul.

Esialgu on julgete huntide keharasva protsent igatahes ühele tõelisele tugitoolisportlasele kohane.

Ja mis veel: me pole niisama fännid, keda esimese emotsiooni või suure lubadusega lihtsalt raha slotiautomaadi põhjatusse süvikusse loopima meelitada. Üks meist teenib elatist ühiskonnas toimuva analüüsimisega, kirjutab poliitikast ja mõtestab maailma võimujooni, teine askeldab keskastme juhina ning kirjutab kultuurikriitikat. Ehk siis teadmised spordist – olemas! Kaine analüüsivõime – olemas! Rikkakssaamine – tulemas! Või noh, taas kord, võib-olla hoopis võlaorjus ja hasartmängusõltuvus.

Arutame juba eelarvet ja seda, kuidas tulusid – või võõrutuskliiniku arvet – pärast Levilaga jagada. Levila bossile Danielile – kes on ise varem kirjutanud sarnase osaluskäsitluse kiirlaenuärist –, mõte meeldib, aga selle asemel, et Levila meile kohe ennustusportaali konto avaks, nagu alguses entusiasmi pealt arvame, on tal varuks veel üks soovitus. Et asi oleks päris-päris, paneme vahele oma isikliku, kurikuulsalt priiskavate palkadega kultuuri- ja sotsiaalvaldkonnast teenitud raha.

Arvestades kasiinode ja õnnemängude vaieldavat mainet viisakas seltskonnas, oleks kerge kirjutada kriitilist lugu miljarditega hangeldavast röövkapitalismist ja hasartmängude ohtudest, aga seda lugu me kirjutama ei hakka. Mingil põhjusel on spordile panustamine (mis pole ju iseenesest sugugi uus hobi, mõeldagu kasvõi poksitraditsioonile Ameerikas või hipodroomile siinsamas Tallinnas) ühiskonnas üha enam silma paistva koha pälvinud. Paljude jaoks on seega tegemist millegi paeluva ja põnevaga. Püüame aru saada, miks.

Ka me ise oleme spordist läbi imbunud, ehkki pisut erineval moel ja erinevas mahus. Andrei on vaadanud läbi aastate tööstuslikes kogustes jalgpalli ja korvpalli, veetnud sadu tunde erinevaid spordisaateid kuulates, vaadanud alates 2002. aastat ära peaaegu iga viimase kui mängu jalgpalli suurturniiridel, alustanud umbes samast ajast hommikuid korvpalliliiga NBA öiste tulemuste statistika läbitöötamisega. Viimased aastad on aga toonud kaasa süveneva pettumuse väljakute kõrval toimuvas – vast on ka spordikaugem lugeja kuulnud Venemaal ja Kataris toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlustest või Saudi-Araabia raha sissevoolust maailma tippklubidesse. Väärtused ja tippsport ei kipu käsikäes käima.

Henri on korduvalt oma arvuti tusaselt kinni löönud isegi pärast oma lemmikute kindlat võitu, sest see mängija, kelle liigutusi ta eriti pingsalt hinge kinni pidades jälgis, paraku ei skoorinud. Niivõrd tugevaid emotsioone tekitab fantasy-jalgpall ehk veel üks reaalelu peale üles ehitatud mäng, kus tuleb päris jalgpalluritest kokku panna oma võistkond ja siis loota, et võistkonda kuuluvad mängijad päriselus võrku sahistaksid, resultatiivseid sööte annaksid või oma värava lukus hoiaksid. Terve nädala jagu lugemist ja numbrite võrdlemist, paberinutsakutele koosseisude planeerimist päädib lõpuks kolme-nelja hiireklikiga. See on nagu eriti aeglane malemäng. Muide, male maailmameister Magnus Carlsen on samuti suur fantasy-spordi austaja, kellel on ka selles vallas ette näidata suurepäraseid tulemusi. Eelmisel aastal saavutas Henri temast punktitabelis kõrgema koha. Õigustatult käis pärast sellist vägitükki peast läbi mõte, kas äkki tuleks endale samuti malelaud soetada. 

Kahjuks teenitakse fantasy’s raha asemel virtuaalseid punkte, mille eest ei saa endale osta ei malelauda ega isegi mitte leiba. Spordiennustust näeb Henri võimalusena oma ekspertteadmised rahaks konverteerida, Andrei aga võimalusena jahenev suhe sporti taas üles soojendada.

Arutame tükk aega, milliseid piire ja sihte endale seada ning otsustame igal juhul kogu protsessi põhjalikult dokumenteerida. Olgu kohe öeldud, et panustanud pole me varem kumbki, kasiinos käinud samuti mitte. Otsustame, et iga panus, iga vestlus, iga kogetud emotsioon, iga õnnestumine, iga põrumine, iga panustamise ja selle looga seotud kild saab olema osa sellest loost. Esialgseks eelarveks lepime lõpuks kokku 200 eurot kummagi kohta. On seda palju või vähe? Kui arvestada suurt riski see lihtsalt tuulde lasta, siis palju. Lootes samas rikkaks saada, pigem vähe. Sestap lepime Danieliga kokku, et Levilast saab meie oma väike pank – või kiirlaenuäri –, kes paneb vajadusel raha juurde.

Spordiennustust näeb Henri võimalusena oma ekspertteadmised rahaks konverteerida, Andrei aga võimalusena jahenev suhe sporti taas üles soojendada.

Maailm töötab igatahes loo kasuks. Olles vaid mõned korrad spordile panustamisega seotud märksõnu otsingumootorisse toksinud, hakkab läbi reklaamiblokeerija murdma kihlvedudega seonduv infotulv. Silme eest lööb seni üsna võõras maailm kiirelt kirjuks: Coolbet, Optibet, Unibet, Olybet, Betsafe, Betcool, Richyetbet... prrrr. Henri teeb huupi endale kasutajakonto Unibetis.

Esimene küsimus: kas soovid seada panustamisele piire? Henri klikib julgelt “ei, aitäh” – tahtejõudu mitte sõltuvusse jääda meil jagub. Raske ohkega liiguvad esimesed kakskümmend eurot isiklikult pangakontolt ennustusportaali. Tulu ei lase end pikalt oodata – vastu antakse lahkelt nelikümmend eurot boonusraha. Varsti saame teada, et peaaegu kõik kihlveokontorid jagavad uutele kasutajatele selliseid starditoetusi. Kusagil on kindlasti peenikeses kirjas põhjused, miks see raha iialgi isiklikule kontole tagasi ei jõua, aga hetkel terendavad silme ees vaid kauguses kuldselt sätendavad rikkused.

Andrei, kes ei suuda tavaliselt hambaharjagi osta ilma enne internetis kõiki võimalikke variante võrdlemata ja kasutajakogemusi läbi lugemata, on samal ajal süsteemsem. Kiire guugeldamine aitab seada võrdlusesse erinevate ettevõtete pakutavad koefitsiendid. Ahjaa, kui sa oled panustamise vallas sama roheline nagu Keskerakonna tramm (või meie), siis koefitsient on suhtarv, mitmekordselt võit tehtud panuse tagasi toob. Ehk siis koefitsient 2 tähendab 1 panustatud euro pealt võidu korral 2 euro tagasi saamist.

Otsustamist erinevate portaalide koefitsientide võrdlemine oluliselt lihtsamaks ei tee. Betsafe kõlab justkui... turvaliselt, ei teagi miks. Juba avaleht lubab miljonit eurot. Sulas! Ja küsib: “kas sa suudad seda hoida?” Ee... mille või kelle eest?

Igal juhul kõlab väljakutsena, millest on raske keelduda. Teiseks sihtkohaks saab Coolbet, sest reklaamilt vaatab vastu Ragnar Klavan, kelle fännisärk Andreil kodus on. Lisaks lubatakse tasuta spinne, misiganes need on, ja neile portaalidele lubab veebist leitud spordiguru.ee ka parimaid koefitsiente.

Ühte saab kantud 15, teise 10 eurot. Boonusraha kütetakse vastu vastavalt 40 ja 10 eurot. Las rikkaks saamine alata! Entusiasm jääb aga taas kord üürikeseks. Kontod loodud, raha panustamisarvel, portaalides kohal, lööb neis toimuv pildi silme eest uuesti lainetama. Veel jubedamalt kui enne. 

Hiirekliki kaugusel on spinid, slotid ja jackpotid, kätt saab proovida erinevates õnnemängudes, meile spordiennustuse huvilistena tehakse korduvalt pakkumisi pokkerilauas koht sisse võtta. Selgub, et spordiennustus on kõigest üks alamrubriik paljude seast. Ja nagu sellest veel vähe oleks, siis panustadagi saab põhimõtteliselt kõige peale: nurgalöökide arv, teisel poolajal löödud väravate hulk, võistkondade peale kokku kogutud kollased kaardid. Lisaks veel täiesti tundmatud terminid nagu over, under, händikäp, 3-way. Ahh?

Otsustame, et enne traavi jätkamist rikkuste poole tasub targematelt uurida, kuidas selles maailmas ülepeakaela ellu jääda. Viime läbi rea intervjuusid spordile panustamisega tegelenutega, millest saad lugeda põhiloo esimesest peatükist.

Kaks. Võrgud sahisevad

Elu kõige esimesed panused otsustame teha sellele, milles end kõige rohkem kodus tunneme – jalgpallile. Lepime kokku, et esimesel nädalavahetusel piirdume 25 euro piires katsetamisega ning teeme seda mõningase ühtluse huvides maailma suurima jalgpalliliiga, Inglismaa Premier League’i mängudele.

Hõõrume juba ootusärevalt käsi, kui tuttav viitab, et meie mängudevooru alusel valitud panustamisseikluse avapäev on kalendris kolmeteistkümnes ja reede. Sõõrumaa pendel hakkaks ilmselt juba alarmeerivalt värisema, aga otsustame end ebausust mitte pelutada lasta. Andrei panustab hoopis sobivalt 13 eurot Aston Villa nimelise jalgpalliklubi võidule koduväljakul Leedsi vastu – olgu öeldud, et ilma sellele pikemalt mõtlemata, rohkem tunde pealt. Võimalikuks võiduks tõotab Coolbet 25 eurot. Henri ei oska kumbagi eelistada, vaid lähtub oma fantasy-instinktist teha panus ühe konkreetse mängija skoorimisele, millele Unibet pakub võimendatud koefitsienti. Ehk siis rohkem raha kätte, täitsa niisama! Kuidas saaks keelduda ning nii läheb 5 eurot Leedsi ääremängija Rodrigo resultatiivsuse peale, võimalikuks tasuks 17 eurot.

Sõõrumaa pendel hakkaks ilmselt juba alarmeerivalt värisema, aga otsustame end ebausust mitte pelutada lasta

13 ja reede ei osutugi kõige õnnetumaks õhtuks. Kõigepealt saab Rodrigo palli tõepoolest väravasse. Paraku kõlab vile ja ära loetakse suluseis. Rohkem mehel võrku sahistada ei õnnestu, meeskondki saab kirja vaid ühe tabamuse. Aston Villa lööb aga vastu kaks, saab kirja võidu ja Andrei kontole kukub seega lubatud veerandsada eurot ja kahe peale oleme juba seitsme euro võrra rikkamad. 

Selle peale uudistab Andrei, kas saaks endale kohe midagi välja maksta – no kui näiteks odava vahuveiniga tähistada tahaks –, aga selgub, et kõik peale 5 euro on “lukustatud boonusraha”. Võib-olla oleks ikkagi pidanud kogu õhina kiuste tingimusi tähelepanelikumalt lugema. Enamasti nõuavad need näiteks portaali kingitud raha kindla koefitsiendi peale mitu korda läbi mängimist.

Esimesel õhtul vahele pandud raha kumbagi mängu kõrval istuma ei meelita, kuid juba järgmisel päeval hakkab uus hobi igapäevaelus tunda andma. Henri on nimelt omadega pulmas, aga samal ajal mõtetega Manchesteris, sest seal mängivad omavahel kaks linnarivaali, Manchester City ja Manchester United. City on valitsev Inglismaa meister ja enne mängu liigatabelis teisel kohal paiknev meeskond, kes paar kuud tagasi lõi Unitedi võrku kuus palli – ühesõnaga paberil favoriit, millest annavad tunnistust ka koefitsiendid. Unitedi võidu peale panustades saab aga raha tagasi neljakordselt. Just sellist teenimisvõimalust Henri rihibki ja paneb 10 eurot just Unitedi võidule, mis sest, et igasugune isiklik sümpaatia punaste kuraditena tuntud võistkonna vastu puudub.

Kibe on pulmapeol ennekõike kiusatus tulemusi kiigata, mida Henri vahepeal vaiksemasse kohta tegema hiilibki. Ja mis sealt vastu vaatab – United ongi kahe hilise värava toel võitnud 2 : 1. Ei saa salata, et poognad tantsuplatsil muutuvad seejärel hoogsamaks. Andreil on kodus tantsimiseks märksa vähem põhjust – kuueeurone panus vastupidisele tulemusele läheb vastu taevast.

Järgmisel päeval ootab ees kolmas kohtumine, millele mõlemad on tõotanud panuse teha. Taaskord suur rivaliteet, seekord pealinnas Londonis. Vastamisi Tottenham ja Arsenal. Andrei viigile – koefitsient 3,68 – ja Henri kombinatsioonile, mis sisaldab kokku vähemalt 2,5 väravat, mõlema võistkonna skoorimist ja resultatiivsust Tottenhami nimekaimalt ründajalt Harry Kane’ilt – koefitsient 3,95.

Tegemist on esimese mänguga, mida päriselt vaadata õnnestub. Arsenal teeb oma töö ära ning on poolajaks ees 2 : 0. Andrei seis on juba hapu, ent Henri vajab vaid üht kuldset puudet Kane’ilt, et end ennustusvõlurina tunda. Briti kommentaatorid teevad juba vaikselt nurruvale egole pai ja rõhutavad, et Tottenham on teise poolaja võistkond ning meenutavad, et mitte keegi teine pole nende kahe klubi omavahelistes kohtumistes rohkem väravaid löönud kui Harry Kane.

Paraku ilmneb, et pühapäev ja viieteistkümnes on uus reede ja kolmeteistkümnes. Teisel poolajal väravaid ei lisandu ja kahe peale kaotame koos Arsenali 2 : 0 võiduga 16 eurot. Nädalavahetuse saldo üle pole siiski esimeste katsetuste kohta kurta, sest mõlemad on väikeses plussis.

Ilmselt on see osa põhjusest, miks endast asub märku andma esimene hasart. Kurat, ka kaotused tuleb ju tasa teenida, mõtleb Andrei, ega suuda kokku lepitud vahekokkuvõttekohtumist ära oodata. Kuna üüratu boonussumma istub kontol jõude ja korraks sosistab saatan õlalt, et kõigest ei pea ju tingimata Henrile rääkima, lendab järjest teele viis sanktsioneerimata panust. Kolm lähevad vett vedama, kuid taaskord naeratab õnn nimega Aston Villa, tuues võiduga võõrsil Southamptoni üle 13-eurose panuse pealt koju 21 eurot.

Agitatsiooniga kihlveokontorid tagasi ei hoia. Betsafe saadab esimese kolme päevaga kaks sõnumit üleskutsetega sissemakseid teha. “Psst! Ära teistele ütle!” algab üks. “Aga meil on ainult sulle ja ainult täna anda mõned erilised maiuspalad.”

Betsafe saadab esimese kolme päevaga kaks sõnumit üleskutsetega sissemakseid teha. “Psst! Ära teistele ütle!” algab üks

Andrei hoiab selle enda teada, unustades samas vaadata, mis maiuspaladega tegemist. Henri kaevab samal ajal internetiavarustest välja ajakirjandusõppejõu ja Liivimaa parima suusataja Priit Pulleritsu blogisissekande, milles too kirjeldab sarnast eksperimenti. Tulemus? Nädalaga 14 eurot miinust ja mitte just kuigi reibas toon rikkakssaamise võimaluste suhtes. Pfft, vilistame enesekindlalt: kaotajate värk!

Pullekale ära teha oleks ikka korralik mehetegu, nii et otsustame sama hooga jätkata ning kuigi lubame ka teisel nädalavahetusel 25-eurosest kululimiidist kinni pidada, laseme seekord ala vabaks.

Henri saab vahepeal ühe intervjuu käigus soovituse teha panuseid mängu ajal, mitte enne mängu, ja seda ennekõike olukordades, kus eeldatav favoriit kaotusseisu jääb. See vähendab koheselt võidu tõenäosust ehk kergitab favoriidile panustades koefitsienti. Henri võtab soovitust tõsiselt ning silmitseb tähelepanelikult mängude seise. Inglise liigas jääbki Manchester City Tottenhami vastu kahe ootamatu värava järel 0 : 2 kaotusseisu. City võidukoefitsiendiks on poolajal 7. Hispaania karikavõistlustel on samal ajal esimese poolaja järel täpselt samasuguses kaotusseisus sealne suurim klubi Real Madrid, kelle võitu Villareali üle ennustades saaks raha tagasi suisa kahekümnekordselt. Viis eurot kummagi võidule tähendaks seega juba 150-eurost tulu.

Viimasel hetkel hakkab mõistuse hääl Henri peas sosistama: Tottenham on Cityle kogu aeg probleeme valmistanud ja Real kaotas nädalapäevad tagasi korra juba samale võistkonnale. Sa pole ühtegi Reali mängu sel hooajal näinudki! Henri lööbki araks ja panustab ainult Inglise liigas – viigile, mille koefitsient on siiski viisakas 4,6.

Manchester City võidab 4 : 2 ja Real Madrid 3 : 2. Hiljem kirjutatakse Betsafe’i blogis, kuidas keegi oligi mõlema favoriidi võidu peale poolajal 25-eurose kombopanuse teinud ja sellega 3800 eurot võitnud. See oleks võinud olla Henri! Aga ei olnud. Selle asemel viib veel üks kaotanud otseülekande-panus Henri panustamisstatistika esmakordselt miinusesse.

Andrei kasutab Henri linna pealt kogutud rahvatarkust samal ajal märksa õnnestunumalt ning paneb täppi nii City võidu – tõsi, 1 : 2 seisult oluliselt madalama koefitsiendiga – kui ka kaks teist õhtust mängu. Kokku tähendab see viit järjestikust tabamust eeldatavate favoriitide pealt, 40-eurost plussi ja panustamissemu Henri pisut kadedat pilku. Kuidas selle kõigega pikas perspektiivis plussi tulla, tundub siiski märksa segasem. 110 eri kontodel asuvast eurost oleks jätkuvalt võimalik välja võtta täpselt 5.

Kolmandal nädalal otsustame, et esimene kogemus vöö vahel, on aeg pidurid maha võtta. Lepime kokku, et raha kontodele juurde ei kanna, kuid kõik seal olev on vabaks kasutamiseks. Et asi siiski märksa huvitavam oleks, seame lisakohustuseks panustada vähemalt 15 eurot mõnele muule alale peale jalgpalli.

Uus linnajutt, uus strateegia. Seekord otsustab Henri teha mitmikpanuse. See tähendab mitme eri tulemuse korraga ühte panusesse sidumist. Tundub nõnda magus, et kuue mängu tulemuste pakkumine kergitab koefitsiendi suisa 23,68 peale. Inglismaal on parasjagu jalgpalli karikamängude nädalavahetus, millest huvituvad enamasti vaid kohalikud, kuna kõrgliiga satsid madistavad tundmatute väiksemate liigade tiimide vastu või, mis veel hullem, viimased omavahel. Panustamine on aga hea võimalus olukord enda jaoks põnevamaks teha. Seega – võitle, Blackburn ja West Brom, võitle!

Samal ajal on Andrei nõutu, kuidas oma vabaks lastud hiidsummasid panustada, kui märkab ühisest panusetabelist – jah, kanname eneste distsiplineerimiseks kõik tulemused sinna – Henri suurt kombopanust. Võistlev natuur ei saa alla jääda, nii saab avatud karikamängude nimekiri ja tehtud lausa kaks kombopanust kaheksa eri kohtumise lõikes, koefitsientideks vastavalt 39,27 ja 51,96. Kontol raha on, entusiasm on suur, kunagi peab ju see suur võit tulema ja nii läheb mängu vastavalt 15 ja 10 eurot. Ehk siis täistabamuse korral vastavalt 779- ja 390-eurone saak. Pulss hakkab pisut kiirenema ja sel hetkel ei tundu sugugi ebatõenäoline, et West Bromwich Albion või Sheffield United alt vedada võiks.

Loomulikult kaotavad nii West Brom kui ka Blackburn. Hiljem kuuleme ühelt teiselt allikalt, et kombopanused on kõige lollim asi, mida teha. Eks ta ole. Vähemalt osutuvad muud alad võidukamateks. Andrei panustab kolmele korvpalliliiga NBA mängule ja tabab täppi kahega, ehkki väikeste koefitsientide tõttu saab 15 eurost kokku vaid 18,6. Henri liisk langeb eestlaste kunagisele paraadalale murdmaasuusatamisele ja ühele praegustest paraadaladest ehk tennisele, kus mängitakse Austraalia suure slämmi finaal. Nende suured favoriidid on parasjagu vastavalt Johannes Klaebo ja Novak Djokovic ning 20-eurone kombopanus koefitsiendiga 1,63 toob tagasi 32,67 eurot.

Hiljem kuuleme ühelt teiselt allikalt, et kombopanused on kõige lollim asi, mida teha

Kombopanused, ehkki pea kõik neist mööda, tõmbavad igal juhul hasardi üles. Reptiiliaju olematu statistikakorpus ütleb, et need on riskantsed, kuid suured koefitsiendid tähendavad, et võit võiks korvata ka terve rea väikesi kaotusi. Paraku vaatab Andrei kontolt kaotusi vastu järjest juba kümme, tulemuseks esimene emotsionaalne langus. Miinus miinuse järel avab hinges uksed mingile ootamatule läbikukkuja tundele, ja kuigi tegemist on uurimuse, meelelahutuse, mänguga,  võtab hetkeks maad kehv tuju – no kuidas ma ei saa hakkama, kuidas aina miinused.

Algse võidurõõmu järel on kolme nädala koondstatistika järgnev. Henril kirjas 11 panust, kokku 70 euro ulatuses, seisuks miinus 37 eurot. Andrei arvel 25 panust, kokku 223 euro ulatuses, seisuks miinus 63 eurot. Tõsi, enamiku kaotusest katab portaalide kingitud boonusraha.

Vaagime, kui keeruline on plussi jääda, ja kui mitu viga oleme ise statistika lugemisel ning adekvaatsel hindamisel juba teinud. Üks on kindel: võite oleme ette kujutanud tegelikust suuremana, kaotusi tajunud tegelikust väiksemana. Kui matemaatika, finantsdistsipliin ja tõenäosusteooria pole parimate sõprade seas, on kerge boonus- ja pärissummade vahele ära eksida. Keerukust lisab lihtne visuaalne moonutus – panuse kaotamise kõrval kuvab portaal ümarat nulli, justkui midagi ei olekski juhtunud. Võidu korral näeme aga suurt rohelist plussi summaga, mis arvestab sisse ka algpanuse, mille peaks tegelikult võidust välja arvama. Aga ega keegi öelnudki, et panustaja elu peaks kerge olema.

Kolm. Kuidas saaks teid aidata?

Paralleelselt oma panustamisteekonnaga kolame mööda ettevõtete kontoreid ja otsime linna pealt näpunäiteid ning soovitusi. Andrei teeb sotsiaalmeedias üleskutse jagada kogemusi panustamisega. Tunniga osutub see korralikuks ussiauguks. Avalike laikide vähesuse varjus kirjutab terve rida tuttavaid oma tuttavatest, kes suuremate või väiksemate summadega panustavad. 

Üks olevat võitnud kümme tuhat ja kaotanud mitukümmend tuhat. Teine ütleb, et vend tegeleb tööstuse köögipoolega, kuid too otsustas pärast lühikest vaagimist intervjuust keelduda, kuna “krokodille ei tohi toita” – mida iganes see siis ka tähendab. Ka järgmised juhtlõngad kihlveokontorite kuluaaride taha langevad ära pea samamoodi: kiire kaalumine ning pikema selgituseta keeldumine sisukamastvestlusest. Näib, justkui uuriksime mingeid hämaraid maffiaorganisatsioone.

Jutukas ja ülevoolav ajakirjanikust tuttav, kes samuti varem sel teemal kirjutanud, laotab aga lauale küllaga infot. Riikide vahel kolivatest elukutselistest mänguritest, keda platvormid kütivad, kodumaiste kihlveopettusteni. Läbi lillede järgneb hoiatus, et ses maailmas tuleb tegemist teha õige ebameeldivate inimestega ning ta ise on kohtunud kellegagi, kes on andnud talle mõista võimalusest nii mõnegi luumurruga lõpetada. Nii palju siis süütust meelelahutusest.

Kõige ootamatumad kontaktid alles ootavad. Nädal hiljem avaneb arvutis ootamatult võõras vestlusaken ja Eesti ühe suurima avalike suhete büroo nõustaja kirjutab väga sõbralikus toonis, et töötab Olybetiga ja andku me ainult teada küsimustest ja abivajadusest. Vaid tunnike hiljem on sõnum kustutatud ja avaneb hoopis tema nimekama kolleegi, Eesti valitsussuhete halli kardinali ja ühe mõjukama kommunikatsiooniguru aken. Olles elus temalt nii mõnigi kord nõu küsinud, ei ole nii lahket ja kiiret suhtlust seni siiski kogenud, sest järjepanu saabuvad küsimused, mis teoksil ja kuidas aidata saaks.

Üsna samal ajal kirjutab meid Levila poolt nõustavale Danielile ootamatult üks teine kogenud lobist ettepanekuga kokku saada – lihtsalt et “uurida veits, kuidas asjad käivad, kuidas midagi saaks koos teha umbes”. “Juba see fakt ise, et kaks kõrge profiiliga avalike suhete eksperti võtab korraga ühendust, on superkõnekas,” nendib Daniel, “iga teise teema puhul aja neid ise taga, et mingitki kommentaari saada.”

Igal juhul urgitsevad eksperdid meie ebamääraste vastuste peale edasi: mis lugu, mis hüpotees, mis kanal, miks üldse selline valik, see on ju “sada aastat vana teema”. Otsustame abist viisakalt keelduda, et lugu ise ei kannataks, ja samal ajal oma panustega – ning pidevate e-postkasti ning telefoni saabuvate teavitustega stiilis, et kui me vaid kontole 20 eurot kannaksime, võiksime tasuta spinne saada – jätkata.

Jätkub ka ebaõnn. Henri möönab, et neljast viimasest panusest ei taba märki mitte ükski, ei üksik- ega komboüritustest. See tähendab, et PAFis, kuhu sai kantud 10 eurot ilma boonuseid saamata, on rahakott kahe ennustuse järel juba tühi. Teiste portaalide boonuste süsteem tekitab aga jätkuvalt tunde, et me ei mängigi päris rahaga, vaid ikkagi üksnes virtuaalsete numbritega. Irooniliselt tuleb üks kaotus favoriit Arsenali kodusest alistumisest Brentfordile, kelle eest lööb värava ründaja Ivan Toney – mees, kes on parasjagu uurimise all seoses 262 erineva jalgpalluritele keelatud panustamisjuhtumi tõttu, ja keda ootab asjadest ette rutates pikk mängukeeld.

Henri otsustab avada järgmise konto järgmises portaalis – seekord Optibetis. Taaskord vaatavad vastu suured boonussummad: esimese sissemakse kahekordistamine, sooduspanused ja nii edasi. Värske kontoga kaasnev uus hingamine toob kaasa Henri panustamiskarjääri parima päeva. Täkkesse läheb suurima koefitsiendiga tehtud panus: 7,5, ühes päevas õnnestunud panuste hulk 3 ja esimene kombopanus – tõsi, viimast ainult kahe ennustusega. Suurima võidu – 5-eurose panuse pealt 32,5 eurot – toob võitja täppi tabamine naiste laskesuusatamise 20 kilomeetri distantsil. Vahepealse mõõna asemel valdab seetõttu kergelt ülev meeleolu, millele lisavad vunki Eesti sportlaste õnnestumised ja fantasy-võistkonna edu. Ühtäkki tundub Henrile, et sport saab pakkuda nii palju erinevaid positiivseid emotsioone.

Andrei on samast emotsioonist kaugel ja avab ennustusportaali mõttega, kas üldse leidub enam tahet pärast kaotusteseeriat ja kasvavat miinust panustada. Peas kumiseb mõte, et kui, siis ainult millelegi põnevale, ja nii lähebki viiekas kokku seitset mängu hõlmava kombopanuse peale, millest kaks kohtumist juba käimas. Kõik panused lähevad eeldatavatele favoriitidele, koefitsiendiks kuhjub pisut üle 15. Kui kaks esimest mängu soovitud tulemusega lõpevad, tundub see tore, ja kui ka kolmas, tekib juba kerge elevus.

Ülejäänud õhtu värskendab Andrei pidevalt muude tegemiste kõrvalt tulemusi. Kaks kõige tasavägisemat kohtumist jooksevad samal ajal, seis on mõlemas pikalt 0 : 0. Coolbet pakub cashout’i. Nii nimetatakse võimalust enne lõpptulemuse selgumist väiksema võidusummaga lahkuda, mis on justkui kompromiss ennustaja ja portaali vahel. See läheb tõsiselt kaalumisele. Siis kaob võimalus ekraanilt, aga enne kui ebalus selle kasutamata jätmisest settida jõuab, ilmuvad tabloodele sobivad seisud. Ühtäkki ongi käes viis vajalikku tulemust seitsmest. Jääb veel kaks õhtust kohtumist. Ühes saabub vajalik tabamus vahetult enne poolaega ning seejärel vormistab lemmikklubi FC Barcelona oodatud tulemuse – seitse seitsmest! 

Ühtäkki kukub kontole 80 eurot, mis teeb tasa vahepealse panustamismiinuse ja viib üldskoori, kui boonused välja jätta, 70 euroga plussi. Iroonilisel moel ei õnnestu üle saada mõttest, et alguses sai seitsme asemel kaalutud koguni üheksa tulemuse ennustamist, ja et tegelikult lõppesid kõik kohtumised esialgu pakutud seisuga – mis kergitanuks koefitsienti veelgi.

Mõlemal võidumaitse taas suus, sukeldume kuuajase panustamise järel üha sügavamale. Intervjuudest kogutud nõuannete põhjal on Henri asunud panustama erinevatele sündmustele: kas mõlemad meeskonnad löövad värava, kas lüüakse üle või alla 2,5 värava, kas mõni mängija saab teatud arvu pealelööke väravale. Kergelt tekib tunne, et see maailm on igati tuttav, nipid ja soovitused olemas, aga tegelikkuses on muidugi tegemist enesepettusega. Enamasti tähendab ekspertsus tund enne panuste tegemist varasematesse tulemustesse süüvimist, mõne poolsuvalise statistilise näitaja märkamist ja siis panuse tegemist koos endale sisendamisega, et huupi see ju ei läinud.

Mõlemal võidumaitse taas suus, sukeldume kuuajase panustamise järel üha sügavamale.

Vahepeal rohkelt tulu toonud Optibetist otsustab Henri igal juhul raha välja võtta, kuna kombopanused on seal keerulised, saidi funktsionaalsus kehv ja toortõlge jätab mulje välismaa leheküljel viibimisest. Samas on just sealt saabunud nädalaga mitu e-kirja vastutustundlikust panustamisest, milles räägitakse tuhandetele noortele inimestele hasartmängude negatiivsete tagajärgede ja nende ennetamise alase hariduse pakkumisest, kliendil oma piiride tunnetamisest, raviprogrammide rahastamisest ja vastutustundliku panustamise äritegevuse keskmesse seadmisest. Mine tea, võibolla kaitstaksegi panuste kombineerimise keeruliseks tegemisega Henrit riskide eest.

Neli. Panustaja piinad.

Teeme veidi statistikat ja oleme seni kumbki umbes 70 euroga plussis. Arvestades riske, on pilt kena, aga rikkust koduõuele see ilmselgelt ei tähenda. Meie keskmised panused ongi püsinud 5 euro ringis, mis tundub turvalise summana, mida kaotada. Päriselt pangakontole mõju avaldamiseks peaks mängu panema oluliselt suuremaid summasid, kuid riskivalmidus pole veel nii palju kerkinud – oleks vale väita, justkui poleks mõnikord kahju ka sellest viiest eurost.

Henri jaoks on saanud panustamisest justkui veider kohustus, millega mõnel laupäevahommikul või tööpäevaõhtul tegeleda. Enamasti on minimaalne eeltöö muutunud eneseõigustuseks ja panused jäänud siiski suuresti virtuaalseks kogemuseks, mille puhul keskendub kogu tähelepanu lõpptulemusele. Jalgpalli, millele mõlemad on peamiselt panustanud, pole kumbki rohkem vaatama ega nautima hakanud, nii ei meenu suuremat ka mängudest endast. Hoopis erinev on Henri kogemus laskesuusatamisega, mida on õnnestunud suuremate seltskondadega vaatama sattuda. Seal on panus jutuaineks, vaatamiselamuse keskseks elemendiks ja emotsioonide kruvijaks, muutes niimoodi niigi kaasahaarava spordiala tõeliseks maiuspalaks.

Ka Andreil hakkab esimene elevus uuest hobist haihtuma. Kohale jõuab teatav tüdimus. Osalt on see seotud kogetud suurema võiduga, mida ületada tundub keeruline, teisalt üha suvalisemaks muutunud panustega, mis mõjuvad raha ahju ajamisena, kolmandaks kuuleme enda suureks pettumuseks nii erinevatelt intervjueeritud kaaspanustajatelt kui ka portaalide töötajatelt justkui ühest suust: see on siiski meelelahutus, rikkaks sellega ei saa.

Ühel ööl ärkab Andrei kell neli ja vaatab tuimalt üle eelmise õhtu panuseid ning tulemusi. Imepisike võit, kaotus, kaotus, kaotus, kaotus. Parasjagu on üle ookeani käimas korvpalliliiga NBA lahingud. Unesegaselt läheb viiekas selle peale, et parasjagu madistavad võistkonnad ei viska kahe peale kokku üle 238,5 punkti. Kuna und ei tule, avab Andrei mängu jälgimiseks illegaalse striimi, mida on raske vaadata, kuna pidevalt avaneb mängupildi ees suur hüpikreklaam… Betsafe’ile! Ajusagarasse kerkib tõdemus olukorra jaburusest: vaadata keset ööd suvalist mängu, kus kumbki võistkond huvi ei paku, ja loota, et mängus, mille võlu on korvide viskamine, visatakse võimalikult vähe korve. Viis sekundit enne mängu lõppu ilmub seejuures tabloole 239. punkt. Andrei ropendab valjult, vajutab arvuti kinni ja läheb magama, ootamata ära, kes lõpuks võitis.

Ühel ööl ärkab Andrei kell neli ja vaatab tuimalt üle eelmise õhtu panuseid ning tulemusi.

Ka Henri emotsioonid keevad. Üks tema lemmikklubisid Liverpool taaskohtub Meistrite Liiga kaheksandikfinaali teises mängus Real Madridiga, kes võitsid avalahingu seisuga 5 : 2. Panus mõlema meeskonna resultatiivsusele ja kokku vähemalt kolmele löödud väravale päädib paraku Reali 1 : 0 võiduga ja panustamissemule saadetud sõnumiga: “tra Liverpool on üks hunnik sitta, kolme väravaga taga olles ei suudeta ühte ka tagasi lüüa”. Andrei saab vähemalt korra valjult naerda, üritades meenutada, mis aastal Henrit viimati ropendamas kuulda õnnestus. Panustaja piinad?

Laskesuusatamisega läheb Henril siiski hästi ja kergest kadedusest otsustab ka Andrei sellest alast muhvigi teadmata just sinna panustada. Seekord päädivad panused ootamatul moel üle enam kui tosina aasta ka ise telekast laskesuusatamise vaatamisega. Kuigi laskesuusatamine on seni kõlanud umbes nagu malepoks, maadluskorvpall või prääkskükkidega maratonijooks, tekib kiirelt kaasaelamine inimesele, kelle nime varem kuulnudki pole ja mis hiljemgi ei meenu. Ülekandest kõlab vaid, et “kepp läks katki”. Ee… on see halb!?

Et kõik veel halenaljakamalt mõjuks, võisteldakse sellises udus, kus ei tunneks ära omaenda emagi. Andrei loodab, et halvasti läheb mingil teisel inimesel, kelle nimi samuti ei meenu, kuna esimest korda sai tehtud H2H panus – ehk ennustus selle peale, kumb sportlane teist finišis edestab. Igatahes teeb see inimene, kelle poolt Andrei on, hea alguse, tulistab siis mööda, jääb trahviringidega maha, kuid teeb lõpuks vahe tasa ning viib ootamatul moel panused plussi.

Selline see spordifänni (ja panustaja) elu on. Tõusule järgneb mõõn ja vastupidi. Laskesuusatamisega samal päeval teeb Andrei kombopanuse viie jalgpallitulemuse peale.  Nende vastu erilist huvi tundmata avastab ta,  kuidas neli esimest ühtäkki õigele poole langevad, ja järele jääb vaid Manchester Unitedi karikamäng Fulhamiga. Kuna koefitsient on seekord kahekohaline, otsustab ta mängu isegi vaadata, mis sunnib aga peale üsna vastakaid emotsioone. Esiteks mängib United kohutavalt ja Fulham näitab ennast oluliselt kõvemana. Andrei kaalub, kas 30-eurone cashout poleks kindlam variant. Samas tahaks aga vahepealseid kaotusi tasa teha. Pöialt tahaks aga ometi hoida just Fulhamile, sümpaatsemale väikesele meeskonnale, mitte pururikkale hiiule.

Suurte eksistentsiaalsete küsimuste vaagimise saatel asub Fulham kohe pärast teise poolaja algust 1 : 0 juhtima. Andrei jõuab juba end kiruda, kuidas suur panus läheb nõmeda klubi põrumise alla ja kõik on halvasti, ning asutab end hambutu meeskonna jälgimise asemel koertega jalutama. Siis aga kiirrünnak, löök, blokeering käega joonelt. Kohtunik jookseb videokordust vaatama, naaseb pärast pikka mõtlemist ja määrab penalti. Punane kaart Fulhamile ja kohe teine vaidlemise eest. Kahju, Fulham? Juhhei, United? Jess, raha?

United lööbki penalti sisse ja on 9 vastase vastu mängides juba paar minutit hiljem 2 : 1 ees. Andrei jääb mõttesse, milliste summade pärast kogu see aeg tegelikult kulub, tulemuseks niivõrd vastakad emotsioonid. Ajakuluks võiks hinnata mitu tundi skooride jälgimist ja mängude vaatamist ilma neist sügavamat rõõmu tundmata. Tulemuseks viieeurose panuse pealt 56,39 eurot.

Igal juhul jõuame mõlemad ka kolmanda kuu lõpuks korralikku plussi. Miinusena on Andrei see-eest avastanud, et panustamisest on saanud asendustegevus panustamisest rääkiva loo kirjutamisele. Ehk siis, kui peaks kirjutama hakkama, aga ei jaksa, viitsi või ei ole niisama inspiratsiooni, saab logida Coolbeti ja vaadata, mille peale võiks panustada. See on justkui ka… looga tegelemine. Eksole. Eksole?

Vahepeal tulusaks osutunud laskesuusahooaja lõpu tõttu juurdleb Henri, kas oleks õige aeg panustamisest paus teha. Vahepeal läbi viidud intervjuu Hasartmängumaksu Nõustamiskeskuse juhiga on viinud tõdemusele, et mõttemaailm on juba moonduma hakanud, panustamine näib väikestviisi teenimisvõimalusena. Andrei viimaste nädalate panustamisrütm viib aga mõttele, et loost endast on saanud üks rasvane probleem.

Püüame taaselustada kaduma kippuvat kirge ühise panustamisega ja valime selleks loomulikult Unibeti baari. “Kütan ära, kurat, kütan ära,” korrutab Henri, ja paneb mängu oma seni suurima panuse, 30 eurot Real Madridi võidule Chelsea vastu. Andrei küsib samal ajal sõbraliku olemisega baaridaamilt, kas Coolbeti ja Olybeti portaalidele on baaris ligipääs piiratud. Taipamatule ilmele järgneb peale uuesti küsimist ohe, et ei, ja kinnitus, et tegemist ei ole spordiennustuste baariga, vaid lihtsalt baariga, kus näidatakse sporti.

“Kütan ära, kurat, kütan ära,” korrutab Henri, ja paneb mängu oma seni suurima panuse, 30 eurot Real Madridi võidule Chelsea vastu.

Kui külastame järgmisel õhtul Olybeti suurt baari Harju tänaval, jagub kasiinohõngu oluliselt rohkem. Saali keskele on koguni sätitud panustamisautomaat, kohalikus wifis paistavad aga konkurentide lehed blokeeritud olema. Eksperimenti vaatlema kutsutud Daniel otsustab, ise jalgpallist midagi teadmata, kohe suurelt peale lennata ning panustab ühe mängu tulemusele 50 eurot. Ehkki kohtumise 75. minutini lubab tabloo suurt õnnestumist, osutub see siiski tol õhtul Olybetile kergeks tuluks. “Pagan, vaata, kui napilt see läks,” meenutab Daniel ise veel pool aastat hiljem säravi silmi.

Kohalolek tekitab igatahes hasarti ja võimendab emotsiooni, kütamegi mängude alla tavalisest tunduvalt suuremaid panuseid, ise naerda lõkerdades. Mängude ajal enam võrreldavat emotsiooni pole, kuna kummalegi meist ei meeldi õigupoolest ei Real Madrid ega Chelsea. “Kõik väärtused on kõrvale heidetud,” möönab Henri ühel hetkel, isegi kui Reali võit toob talle sisse seni suurima võidu, 45 eurot. Kui lisada Andrei märksa väiksem võit, oleme kahe peale 25 euroga plussis. Seda muidugi siis, kui mitte arvestada kaht joogiringi, bataadifriikaid ja hummust. Vastasel juhul oleme üheksa euroga miinuses. Oeh.

Viis. Kokkuvõtted.

Ühel hetkel pärast neljakuist panustamismaratoni käib nii Henril kui Andreil kett maha. Henrit nii emotsionaalselt kui rahaliselt enim rõõmustanud laskesuusahooaeg on lõppenud, Andrei tähelepanu kisuvad kõik muud tegemised. Nii jääb ka lugu ise toppama.

See ei tähenda, et neelud panustamise järele aeg-ajalt ei käiks. Henri panustab veel kuid hiljem sügise saabudeski aeg-ajalt mõnele võistlusele. Et jalgpalliga pole suhe kuidagi soojenenud, jääb lemmikuks ikkagi laskesuusatamine. Napilt enne selle loo ilmumist võtab ta suisa ette reisi laskesuusatamise maailmameistrivõistlustele Tšehhis. Ühtki panust ta seal ei tee, intensiivseid emotsioone jagub nagunii.

Ühe portaali tunnuslause “play among friends” ehk mängi sõprade seltsis ei pruugi siiski olla tühi sõnakõlks. Positiivsena jäävad meelde ühised panustamised ja selle kõrvale peetud arutelud ning tehtud naljad. Taolisi olukordi jõuame aga kogeda võrdlemisi vähe, ning üksinda kodus ekraani ees numbrite vahel sagimine ligilähedaseltki samaväärset rõõmu ei paku.

Mööname mõlemad, et elupõlise lemmikala jalgpalliga pole side tugevamaks muutunud, pigem on see suhe lahtunud. Andrei vaatab siinsele loole joont alla tõmmates jalgpalli vähem kui kunagi varem. Tõsi: tulemused, olulisemate kohtumiste kokkuvõtted ja liigade hetkeseisud saavad siiski igal nädalavahetusel oma tähelepanu. Ühtki panust aga pärast esimest hasarti ja korraks tabanud sõltuvuslikku sidet enam kui poole aasta jooksul ei lisandu. Aastavahetusel kannab ta Coolbeti kontolt isiklikule arvele sinna kogunenud 170 eurot.

Erinevatesse portaalidesse lükatud 50 euro pealt tähendab see justkui kolmekordset teenistust. Pole paha, nii see rikkaks saamine ju käibki! Kui aga sisse arvestada kogu totalisaatoritest läbi käiatud raha, on pilt pisut teistsugune. Selleks tuleb arvesse võtta ka erinevatelt teenusepakkujatelt saadud boonuseid.

Aastane statistika jääb selline. Andrei teeb erinevaid panuseid kokku 707 euro jagu. Plussiks koguneb 62,51 eurot. Boonuseid arvestades seega 8,8 protsenti tulu. Henri märksa vaoshoitumaks tulemuseks jääb 535,5 läbi mängitud eurot, selle pealt aga ka grammi võrra rasvasem tulu: 72,6 eurot. Kasumit seega 13,6 protsendi jagu.

Mõlemad numbrid kaaluvad kenasti üles kõiksugu pensionisammaste ja muude taoliste hoiuste levinumad intressid. Kas kaalume seega lõpetada looüleskutsega kõik oma säästud mujalt välja tõmmata ja panustamisse investeerida? Kindlasti mitte. Kui pisut statistikasse süüvida, tuleb pluss üksikute riskantsete panuste pealt, milletaoliste eest on enamik panustamisproffe meid hoiatanud. Suurem osa panuseid on aga läinud kirja puhta miinusena.

Meie kasumid kaaluvad kenasti üles kõiksugu pensionisammaste ja muude taoliste hoiuste levinumad intressid.

Tõdeme, et päriselt rikastumiseks – mis, nagu üha uuesti ja uuesti kuuleme, ei peaks olema spordiennustuse eesmärk – pidanuks kohe sisse laduma hoopis kõlavamad summad. Seda takistab aga loomulik alalhoiuinstinkt. Kaalume hetkeks mõlemad, kas panna kogu kontole kogunenud raha mingil hetkel ühte panusesse, kuid loobume sellest mõttest. Henri jääbki lõpuni vaagima, mida oma Unibeti kontol seisva saja euroga pihta hakata – kanda endale üle või jätkata ka tulevikus mõne lemmikala peale panustamist. Kui peaksime seda eksperimenti täies mahus kordama, võtaksime igatahes kohe püsivalt appi kellegi kogenuma, kes oskaks jagada süsteemset nõu. Me ei tunne, et suutnuks läbi kuude teha kuidagi targemaid või kalkuleeritumaid panuseid.

Emotsionaalselt on see teekond olnud aga võrdlemisi kurnav. Mõne helge mälestuse nagu koos baaris naerda rõkkamise või kombopanuse taganud viimase mängu tulemuse üle juubeldamise kõrvale jääb palju frustratsiooni, sage kaotajatunne, kerge kadedusemaik. Inimlikku rõõmu tõi enim kaasa esmane elevus, edaspidi kippus ka meelelahutuslik element pigem vaibuma. Ka võitudega kaasneb sageli tunne, et võinuks ju veel rohkem raha mängu panna. Võib-olla oleme ise muus elus spordist liialt kaugeks jäänud, sest seda küünalt panustamisel uuele leegile puhuda ei õnnestugi.