6. osa. Kanepikasvataja suure otsuse eelõhtul

Vahepeal on möödunud ligi poolteist aastat. Kuidas on Agel läinud? Mis juhtus kohtusaalis? Kas Age ja tema kaaslane Raigo mõistetakse õigeks? 

Kanepikeeld

Sarja viimases, 5. osas kandis Age veel jalavõru ning võis kodutalus käia üksnes kriminaalhooldaja loal. Nüüd on ta oma liikumistes vaba. Ta tuleb ühel veebruarikuu pärastlõunal Levila kontorisse, et oma elust ja tegemistest rääkida.  

“Päeval, mil kriminaalhooldaja jalavõru küljest võttis – see oli eelmise aasta juulis –, läksin kohe kaheks ööks metsa telkima,” meenutab Age kohvi rüübates. “See oli suur vabanemine. Aga eks harjumine võttis aega. Näiteks korterist väljudes on esimene refleks, kas ma tohin ikka välja minna, kas hooldaja on loa andnud.”

“Päeval, mil kriminaalhooldaja jalavõru küljest võttis, läksin kohe kaheks ööks metsa telkima."

Ta võis minna teise Eesti otsa, sõita välismaale, kuhu tahes. “Ainult, et ma ei tahtnudki väga kuhugi minna, vaid ikka oma asja edasi ajada,” ütleb ta. See tähendab, olla Kapusel, taastada vana talumajapidamist ja kasvatada ravimtaimi.

Age pääses nii vanglast kui ka hiljem jalavõrust lubadusega, et ei hakka uuesti kanepit kasvatama. Vähemalt mitte niikaua, kuni kohus on otsuse langetanud. “Muid taimi kasvatan küll – seda ei ole veel Eesti vabariigis ära keelatud,” muigab ta.

Samas arutame, et ka tööstusliku kanepi kasvatamine on Eestis lubatud. Miks ei tohi inimene jätkata tegevusega, mis on igati seaduslik? Aga lubadus on lubadus.

Hoolimata jamadest, mida kanep on Agele kaela toonud, peab ta rohelist taime jätkuvalt vägevaks. “Kuidas ta puhastab maad, rikastab mulla viljakust! Kanep tegi sisuliselt liivast musta mulla viie aastaga!” õhkab ta. 

Isegi kui vahetame teemat, jõuab Age korduvalt tagasi kanepi headuse juurde. Ta räägib, imetlev helk silmis, taime potentsiaalist energiavõsa või õli tootmisel. Kuidas kanep hoiab metssead kartulipõllust eemal! Või meelitab kohale haruldased liblikad, suurendab aias liigirikkust! Kanepi uimastavat mõju ta ei maini. 

Ainult võlad

Age elukaaslane Raigo vabanes jalavõrust kuu aega hiljem, 2024. aasta augustis. Ehkki vahepeal kaotatud aega ei too miski tagasi, jätkub nende elu üsna samas rütmis nagu enne vahistamist. Kanep on out, aga nad kasvatavad koos köögivilja, peamiselt enda tarbeks. Samuti lõvilakka ja kolme värvi austerservikut. Age “paigaldas” pajutüvesse seene nagu libliktagel, millel on head raviomadused. Must leeder kasvab hästi.

Kanep on out, aga Age ja Raigo kasvatavad koos köögivilja, peamiselt enda tarbeks.

Pärnumaal Lääneranna vallas asuv Kapuse talu on muust maailmast üsna eraldatud. Pärnu on pooleteise tunni kaugusel, buss käib korra päevas ja “õudselt vastikul ajal”.

Küsin, kuidas Age raha teenib. Ta vastab, et ei teenigi. “Detsembris käisin kõik jõululaadad läbi. Müün inimestele taimeteesid ja aiasaadusi. Kuivatatud lõvilaka vastu tuntakse huvi, see parandab aju tööd ja keskendumisvõimet,” räägib Age. 

Ta ütleb, et müüb kuus täpselt nii palju, et saab arved makstud. “Sissetulek jääb alla igasuguse miinimumi. Samas toidu peale suurt ei kulu, sest kasvatan kõik ise. Peamiselt maksan Eesti Energiale elektri eest… Tarbin nii vähe kui võimalik.”

Age sõnul mingeid sääste tal pole, ainult võlad. Raigo kohta ütleb ta, et mees teeb juhutöid, niipalju kui tervis lubab. Vanglas veedetud 14 kuud olevat mehe tervise “tuksi keeranud”. 

“Aga nüüd on varsti kevad käes, inimesed võiksid tellida mind õunapuid lõikama!” kuulutab ta lõbusalt.

Kanepihäkaton

Küsin Agelt, et kui kohtuvaidlused peaks lõppema, kas ta plaanib kanepi kasvatamise juurde naasta. “Hea meelega,” vastab Age, rõhutades, et ta peab silmas siiski tööstuslikku kanepit, millest teha õli, smuutisid, ühesõnaga kõrge CBD sisaldusega kraami. “Jämedad varred on jällegi hea küttematerjal,” kiidab ta.

Samas hetk hiljem sigineb temasse kahtlus. “Iseasi, kas ma Finola (see on tööstusliku kanepi sort, mida Age kasvatas) valiksin… kohati tundub see liiga ohtlik… Äkki keegi tahab mind jälle igaks juhuks vangi panna?” Ta lisab, et palju sõltub kohtuotsusest. Nii nagu uimastiekspert Mart Kalvet selle sarja 5. osas ütles, Age juhtum võib olla pretsedent, mis annab põllumeestele signaali, kas ja missugust tööstusliku kanepi sorti tasub Eestis kasvatada ning mida tuleks seadusega pahuksisse minemise vältimiseks tähele panna. 

Kui uskuda Age ja tema kaitsja üht põhilist väidet, et naise ainus eesmärk oli kasvatada kõrge CBD sisaldusega tööstuslikku kanepit, on kogu loo suurim müsteerium see, miks sööstis osade taimede THC sisaldus nii kõrgele. THC on kanepi see osa, mis teeb meid pilve ja on seetõttu enamikes riikides keelatud. Miks ja kuidas sai seaduslikust kanepist järsku narkokanep?

Age on püüdnud sellele vastust leida. Näiteks leidis ta hiljuti ühe teadustöö, mis keskendus Finolale. Itaalias Bolognas tehtud uuringust selgus, et ligi 7 protsendis kasvama pandud Finola taimedes puudus CBD tootmise geenialleel täielikult, samas kui THC alleel oli olemas. Lihtsustatult öeldes: Finola võib visata vingerpussi ja muunduda ootamatult narkokanepiks, millel on kasvataja jaoks – nagu Age juhtumist näeme – traagilised tagajärjed. 

Finola võib visata vingerpussi ja muunduda ootamatult narkokanepiks, millel on kasvataja jaoks traagilised tagajärjed. 

Ehkki Age tegi kokkuleppe kanepi kasvatamisest eemale hoida, võttis ta hiljuti osa kanepihäkatonist. Eesti Maaülikool ja Eesti kanepikasvataja Nordic Hemp korraldavad Tartus ürituse “Hemp Hack: Innovate to Elevate”, mille eesmärk on leida tõhusaid viise talviselt leotunud kanepivarte, kiu ja tolmu väärindamiseks.

“Ma andsin lubaduse, et ma ei kasvata kanepit, aga keegi pole öelnud, et ma ei tohi kanepi teemal leiutada,” naerab Age. Ta esitas konkursile idee, teatud sorti lahenduse, kuidas kanepi kasvatamine võiks hoobiga aidata kaasa energia tootmisele, maa puhastamisele ning haruldaste muldmetallide kaevandamisele. 

Paar päeva hiljem helistab Age ja ütleb, ta ei saanud siiski järgmisse vooru. Samas ta ei ole väga kurb, sest idee realiseerimine oleks võtnud väga palju aega ja energiat. Samal ajal osaleb ta ravimtaimede kasutamise veebikursusel.

Süüdistuskõne salastamine

Levila pidas eelmise aasta novembris kolm päeva alkopoodi. Teisel päeval helistab mulle Age ja küsib, kus ma olen. Ta olevat sõbrannaga Alkolevis ja tahab lisaks mõne purgi Levila Laagri ostmisele ka juttu rääkida.

Selleks hetkeks on kriminaalasja kohtuistungid lõpusirgel, peetud on 12 istungit, jäänud on veel vaid viimane kogunemine, mis toimub 17. detsembril. Istume õllekuhjade vahele maha. Age peatub muu jutu sees ühel eriskummalisena kõlaval vahejuhtumil: prokurör proovis paar kuud varem oma süüdistuskõne ära peita. 

Tõepoolest, prokurör Merje Turjakas pidas süüdistuskõne 26. septembril. Päev hiljem kirjutas ta kohtule, et Age ja Raigo ning nende kaitsjad ei tohiks tema süüdistuskõnele kuni kohtuvaidluse lõpuni ligi pääseda. Ei teksti ega helisalvestise kujul. 

Turjakas selgitas, et kuna kaitsja soovis kohtuliku uurimise uuesti avada, tekitab see kohtumenetluses pausi, mis annab vastaspoolele piiramatu võimaluse tutvuda tema süüdistuskõnega ning kujundada selle pealt kaitsekõne. Temal aga polevat sellist võimalust. 

Kaitsja Silver Reinsaar ütles, et süüdistaja jutt on naeruväärne ja ta pole oma praktikas seda varem kohanud. Kohtunik Rajar Miller lükkaski prokuröri soovi kiiresti tagasi, öeldes, et argumendid pole asjakohased. Ta nägi Turjaka taotluses hirmu, et kaitsjal on tänu süüdistuskõnega tutvumisele eelis ise paremini argumenteerida. “No vabandust,” kirjutas seepeale kohtunik, “aga kogu kriminaalmenetlus toimib viisil, kus kaitsjal on võimalik kujundada oma kaitsetaktikat ja seisukohti prokuratuuri seisukohti arvestades!” 

Kohtunik Rajar Miller lükkas prokuröri soovi kiiresti tagasi, öeldes, et argumendid pole asjakohased.

Eesti kohtute kommunikatsiooni juht Kristi Kirsberg oli prokuröri taotlusest kuuldes väga üllatunud. Ta ütles pärast erinevate kohtunikega rääkimist, et selline praktika on erakordne ning ta ei oska isegi teoreetiliselt välja pakkuda, mis olukorras võiks nii olulise dokumendi piiramine õigustatud olla.

Palusin prokuröril oma otsust veelkord põhjendada, aga ta ei soovinud seda teha.

Relv voodi all

Nädal pärast seda, kui süüdistaja oli pidanud oma kõne ning soovinud seda salastada, tuli kaitsja Reinsaar välja ametliku taotlusega avada uuesti kohtulik uurimine. Seda tehakse tavaliselt siis kui üks vaidluse pool toob mängu tõendi, mis võib kriminaalasja tulemuse pea peale keerata. Reinsaar leidiski, et kuna süüdistuskõnest tuli välja mitmeid üllatuslikke väiteid, peavad nad nende ümberlükkamiseks esitama uusi tõendeid. 

Kohe vaatame üht neist lähemalt. 

Nagu varasemalt läbi käinud, süüdistatakse Age lisaks narkokuriteole veel tulirelva ebaseaduslikus käitlemises. Mäletatavasti leidsid uurijad Age voodi alt jahipüssi, mille omamiseks polnud Agel relvaluba. Naine ise ütleb, et see oli tema isa vana püss, mis sattus kolimise käigus ärapakituna voodi alla ning mille olemasolust tal polnud aimu.

Prokurör aga väidab – ta tugineb läbiotsimisprotokolli lisatud konkreetsele fotole –, et voodi alla vaadates relvakaba paistis ning seega pidi Age nägema, et tegemist on relvaga, mitte spinninguga nagu ta kohtus väitis. Ehk Age jutt teadmatusest ei saa olla tõsi.

See foto, mis kannab protokollis numbrit 180, on siin:

Siit lähebki asi huvitavaks. Kaitsja Reinsaar vaatas kõik läbiotsimisprotokollis sisalduvad fotod üksikasjalikult läbi ja võrdles neid omavahel. Lühidalt öeldes väidab ta, et foto nr 180, millele süüdistaja tugineb, on ilmselt lavastatud.

Kaitsja väidab ta, et foto nr 180, millele süüdistaja tugineb, on ilmselt lavastatud.

See on väga tõsine väide. Millel see põhineb?

Foto on tehtud läbiotsimise päeval kell 13:44. Kaitsja vaatas ka varasemaid fotosid, näiteks kaheksa minutit enne tehtud üldvaadet voodist. Tal tekkis kahtlus, et kui kollane kile ja relvakaba on kogu aeg sama koha peal, peaks need ka kell 13:36 tehtud fotolt näha olema. Aga ei ole: 

Kuna pildid on üsna kehva kvaliteediga ja hämarad, keeras kaitsja mõlemale heledust ja kontrastsust juurde. Ülemiselt ehk fotolt nr 180 ilmneb, et kollane kile ületab põrandalaua valget üleminekut, mis jookseb Reinsaare hinnangul vasakpoolse voodijala alla. Kaheksa minutit varem tehtud fotol on tema arvates sama üleminek ja voodijalg, kuid kollast kilet näha ei ole.

Siin on töödeldud pildid:

Kaitsja möönab, et kuigi tõe väljaselgitamiseks oleks vaja tellida kujutiseekspertiis, näitavad pildid tema sõnul piisavalt veenvalt, et politsei, kes Age elamist läbi otsis, võis foto nr 180 lavastada. Teisisõnu: muuta relva paiknemist nii, et fotolt jääks mulje nagu see oleks kohe tuppa astudes voodi alt näha. Kui see tõele vastab, on aga tegemist tõendite võltsimisega, mis on kriminaalkuritegu. Reinsaare sõnul heidab nii ränk kahtlus varju ka teistele prokuratuuri tõenditele ja nende usaldusväärsusele.

Kaitsja teooria ühtib ka Age jutuga. Naine ütleb, et ta nägi, kuidas läbiotsijad relva kilest välja võtsid ja seda voodi all enne foto tegemist liigutasid.

Kohtunik lükkas kaitsja taotluse ja sellega ka kujutiseekspertiisi tellimise tagasi. Küll pidas ta kaitsja soovi ütlemata huvitavaks konstruktsiooniks, öeldes, et olgu see silmaga hinnata, kas voodi üldvaadet kujutaval fotol on midagi näha või mitte. 

Palusime kaitsja kahtlust kommenteerida ka prokuröril, kuid ta ei soovinud seda teha, öeldes, et see võib mõjutada kohtuotsust. 

Levila asi ei ole öelda, kummal on õigus. Ehkki kaitsja teooria paistab esmapilgul veenev, tekib meil fotosid lähemalt uurides kahtlus, kas vasakusse nurka jääv kujutis saab ikkagi olla äärmine voodijalg. Kuna pildilt paistva pappkasti vasakul ja paremal pool on voodi sisemised tugijalad, siis kuidas saab äärmine jalg (märgitud punasega) olla nendega samal joonel, kui üldvaatest on näha, et voodi on vastu seina? Pigem näib tegemist olevat pappkastiga.

Teisalt paistab foto üleval ääres voodilaud (märgitud punasega), mis loob mulje, et kollane kile on tõepoolest voodi alt väljas. Ehk on nii poolt kui vastuargumente.

Läbiotsimisprotokollis leidub aga veel segaseid kohti. Näiteks on seal kirjas, et nii Age kui Raigo peeti kinni samaaegselt kell 11:14, kuid läbiotsimine algas kell 11:06. Samas ütleb seadus, et asi peab käima vastupidi: enne tuleb inimene kinni pidada ning alles siis võib läbi otsima hakata. Kaitsja küsis seepeale, kas läbiotsimine oli üldse seaduslik. Prokuröri sõnul oli aga tegemist kirjaveaga, inimliku eksitusega, kuna protokoll oli väga mahukas ja selle koostaja ajalise surve all. 

Mis saab edasi?

Seda, mille üle põhiline vaidlus käib – kas Age ja Raigo kasvatasid teadlikult ja tahtlikult narkokanepit –, oleme selles sarjas juba avanud.

Prokurör leiab, et Age ja Raigo tuleks süüdi mõista narkokuriteos ja Age lisaks veel relva ebaseaduslikus omamises. Turjaka sõnul näitavad tõendid, et lisaks tööstusliku kanepi tootmisele tegelesid Age ja Raigo teadlikult ka narkokanepi käitlemisega. Süüdistaja nõuab Agele 5 aastat ja Raigole 5 aastat ja 10 kuud vangistust. Sellest on juba maha arvatud aeg, mil mõlemad vahistatuna vanglas istusid. Lisaks nõuab prokuratuur Agelt menetluskuludeks 5920 eurot ja Raigolt 6403 eurot.

Süüdistaja nõuab Agele 5 aastat ja Raigole 5 aastat ja 10 kuud vangistust.

Seevastu Age kaitsja SIlver Reinsaar ütleb, et Age talu elumaja läbiotsimine ja tõendite kogumine polnud seaduslik. Lisaks peab ta süüdistust nii üldsõnaliseks, et selle alusel ei saa kedagi süüdi mõista. Samuti puudus tema sõnul Agel tahtlus narkokanepit kasvatada ning konfiskeeritud kanepit ja seeni ei saa pidada suureks koguseks narkootiliseks aineks. Seetõttu leiab Reinsaar, et Age tuleks täielikult õigeks mõista. Sama leiab ka Raigo kaitsja Leelo Viil. 

Pärnu maakohus teeb otsuse teatavaks 3. märtsil ehk tuleva nädala esmaspäeval. 

Küsin Agelt, kuidas ta end enne suurt otsust tunneb. “Mu lootus on, et kohtunik süvenes meie kaasusesse ja selgitustesse põhjalikult. Mulle näib, et seda ta ka tegi.”

Age on veendunud, et hoolimata otsuse sisust kaevatakse see ilmselt edasi.