4. osa. Jalavõru

Vahepeal on mööda läinud ligi poolteist kuud, käes on 2023. aasta augusti lõpp. Age ja Raigo kriminaalasjas on toimunud esimene kohtuistung. Kuid kui Raigo istub endiselt trellide taga, siis Age on vanglast väljas. Küll tinglikult – ta on elektroonilise valve all ehk kannab jalavõru. Kohtun temaga tema ema korteris Tallinna külje all.

Mis tunne on pärast üheksat kuud vanglas olemist sealt välja pääseda, jalavõru vastu, aga siiski?

„Mul on see tunde kirjeldus täitsa olemas. Ma kardan õudselt kõrgust. Ja tunne oli umbes selline nagu oleks tulnud üheksa kuu pikkuselt mägimatkalt ja kaks korda poolsurnuks kukkunud... Esimene ärkamine oli selles mõttes vinge... teed silmad lahti ja pea kohal polegi metallnari, vaid taimelehed,” vastab ta pisarat pühkides.

Jalavõru kandmine tähendab eelkõige liikumispiiranguid. Ta võib liikuda korteri piires. Kui saab kriminaalhooldajaga ajakava kooskõlastatud, võib ka välja minna. „Olen käinud kaks korda poes, ükskord emaga koos autoga, teisel korral jala ja üksinda.”

Age näitab mulle jala ümber paigaldatud seadet. Ta ütleb, et see on üsna tundlik. Näiteks kui ta läheb õue ja jalutab korteri rõdu alt mööda, võidakse seda registreerida kui varem koju jõudmist. Aga ta ei tohi ei varem ega hiljem koju saabuda, ajaraam on kõigest viis minutit.

Kord lõpetas jalavõru mingil põhjusel signaali edastamise. „Mulle helistati varahommikul, küsiti, et miks ma välja läksin. Enda arvates ma magasin,” naerab Age. „Õnneks saime selle umbes minuti jooksul selgeks, et ma tõepoolest olin alles teki all.”

„Mulle helistati varahommikul, küsiti, et miks ma välja läksin. Enda arvates ma magasin."

Age südamesoov on külastada Pärnumaal asuvat talu, kohta, kus ta koos Raigoga eelmise aasta novembris vahistati. „Ma ikkagi tahaks uskuda, et mind lastakse koju tagasi, ma ei tea, kui kaua piirangud ja istungid kestavad. Aga varsti tuleb sügis peale, kütma on vaja hakata. Kass on varsti aasta otsa üksi olnud, pistriku oli maha murdnud. Vintske tüüp.”

Kohtumine prokuröriga

2023. aasta augustis toimub Age ja Raigo süüasjas esimene kohtuistung. Olen Pärnu maakohtus kohal. Kõigepealt loeb prokurör Merje Turjakas ette süüdistuse.

Vaatamegi süüdistust lähemalt. Kuna kohtusaal pole vabaks vestluseks kõige parem koht, saan Turjakaga hiljem eraldi kokku. Vestleme ühel sügisesel pärastlõunal Lääne ringkonnaprokuratuuris Pärnus.

„Age ja Raigot süüdistatakse selles, et nende elukohast leiti kokku enam kui kuus kilogrammi kanepit, leiti ka veidi psilotsiini sisaldavaid seeni ja meskaliini sisaldavat taimset ainet. Tegemist oli väga suure koguse narkootilise ainega, millest oleks joobe saanud kokku enam kui 8000 inimest... lisaks ka Agelt leiti üks ebaseaduslik tulirelv,” kirjeldab prokurör süüdistuse sisu.

Narkokuritegude uurimisele keskendunud Turjaka sõnul on tegemist olulise kuriteoga, kuna ebaseaduslikke aineid mõõdetakse kilogrammides. Nii suuri koguseid avastavad nad harva. Ta sorab paberites ja ütleb, et seaduse järgi oleks konfiskeeritud kogusest saanud joobe ligi 9000 inimest. „Arvutus on tehtud lähtuvalt sellest, et meil on keelatud kanep, mille THC sisaldus on üle 0,3 protsenti ja üks joove algab 0,75 grammist,” täpsustab ta.

Turjaka sõnul torkab juhtum silma sellegi poolest, et Age ei vasta klassikalisele ettekujutusele narkokurjategijast. „Teda pole varasemalt karistatud, kuid see ei tähenda, et tema tegevus oleks vähem rahvatervist kahjustavam olnud või poleks kuritegu.”

Prokuröri sõnul torkab juhtum silma selle poolest, et Age ei vasta klassikalisele ettekujutusele narkokurjategijast.

Uurin, miks ta taotles Age ja Raigo vangi panemist eeluurimise ajaks. „Sel hetkel, kui toimusid kinnipidamised, oli alust arvata, et nad võivad ebaseaduslikku tegevust jätkata. Kohus nõustus sellega samuti.”

Age versiooni juhtunust oleme kuulnud. Ta väidab, et tema eesmärk oli kasvatada tööstuslikku, CBD kanepit. THC sisaldus võis nii kõrgeks muutuda keskkonnategurite, peamiselt ilmastikutingimuste tõttu. Samuti võis rolli mängida geneetiline varieeruvus.

Palun Turjakal selgitada, missugused tegevused ja tõendid viitavad sellele, et Age on süüdi ning kasvatas tõepoolest tahtlikult narkokanepit. Prokurör ütleb, et ta ei saa küsimusele vastata, ta avaldab oma seisukoha kohtuvaidluse jooksul. „Fakt on aga see, et tema elukohast leiti keelatud aineid ja ekspertiis tuvastas, et kanepi THC oli üle lubatud 0,3 protsendi,” jääb Turjakas endale kindlaks. „Me leiame, et meil on tõendid, mis kinnitavad kuriteo toime panemist, aga lõpliku otsuse teeb kohus.”

Mulle jääb arusaamatuks, et kui Age kasvatas teadlikult uimastavat kanepit, siis miks ta tegi seda maja kõrval tee ääres, nii et see kõigile möödakäijatele kohe näha on. Turjakas ei oska sellele vastata, kuid möönab, et tõepoolest, tavaliselt ei kasvatata kanepit piltlikult öeldes naabrite silme all. „Samas kohtupraktikas on küll olnud, et kasvatatakse kasvuhoones ja mujal aias. Siiski on kogused mõistagi väiksemad olnud,” täpsustab ta.

Kõikuv THC

Age kaitsja on vandeadvokaat Silver Reinsaar. Ta selgitab oma positsioone meili teel.

Laias laastus tugineb Age kaitse kolmel sambal.

Esiteks, ütleb kaitsja, Agele etteheidetav kanep ei tekita narkootilist joovet ning seetõttu ei ole selle käitlemine kuriteona karistatav. Reinsaar täpsustab, et isegi kui nõustuda, et see on keelatud, siis pole see kriminaalasi, äärmisel juhul väärtegu.

Teiseks, Age eesmärk oli kasvatada tööstuslikku kanepit, mille THC sisaldus jääb normi piiresse. See tähendab, et ta on toimetanud teadmisel, et maha pandud seemnetest kasvavad kanepitaimed, mille THC protsent on alla 0,3.

Kolmandaks leiab Reinsaar, et Agelt konfiskeeritud kanepi THC sisaldust mõõdeti valesti, või õigem oleks öelda – kasutati meetodit, mis antud juhul polnud sobilik. See on ilmselt kohtuvaidluse kõige keerulisem, aga samas ka huvitavam osa. Püüan probleemi võimalikult lihtsalt lahti selgitada.

Aga enne kui ma metoodika juurde jõuan, alustame ühest teisest küsimusest, mis on asjaosalisi algusest peale vaevanud. Kas ja kuidas on võimalik, et Eesti põllumeeste hulgas levinud süütust Finolast, mille THC sisaldus peaks kõigi kirjade järgi jääma alla 0,3 protsendi, kasvab sisuliselt narkokanep?

Esiteks on oluline aru saada, et Agelt ära võetud ürdil, mida oli mäletatavasti üle 6 kilogrammi, polnud üks ja sama THC protsent. Ekspertiis tuvastas, et suurima osa – veidi üle 4 kilogrammi – moodustas kanep, mille THC sisaldus jäi 0,52-2,7 protsendi vahele. Skaala teises otsas oli ürt – seda oli üle 700 grammi –, mille THC näitaja küündis 8-11 protsendini.

Siim Erik Siimut, kelle koostatud ekspertarvamusele oleme juba korduvalt viidanud, ütleb, et THC sisalduse kõikumine on üsna tavapärane, ka Finola kanepisordis. Eelkõige mõjutab seda geneetiline mitmekesisus – nii nagu iga inimene on ka iga taim erinev. Lisaks tulevad mängu keskkonnatingimused nagu temperatuur, väetamisrežiim, valguse intensiivsus, kahjurid, õitsemisaja kestus jne.

THC sisalduse kõikumine on üsna tavapärane, ka Finola kanepisordis.

Aga siin on oma „agad”. Siimut peab silmas kõikumist, mis jääb protsendi või paari piiresse. Näiteks ütleb ta oma ekspertarvamuses, et Agelt konfiskeeritud kanepi see osa, mille THC protsent jääb alla 2,7, on üsna kindlalt Finola ehk seaduslik kanep. Seal on ka arvestatav CBD sisaldus.

Kuid sealt edasi kasutab ta väljendeid nagu „pigem ebatõenäoline” ja „üsna ebatõenäoline”. Kui ta jõuab kõige kriitilisema portsuni, selleni, mille THC küündib 11 protsendini, kasutab ta väljendit „väga ebatõenäoline” – see ei saa olla enam Finola. Seda enam, et selles jaos puudub CBD täielikult.

Siimut ütleb hiljem, et kategooriliselt seda välistada ei saa, aga sellisel juhul on tegemist outlier’iga, suure erandiga, mille esinemissagedus on harvem kui 1:10 000.

Ka uimastiekspert Mart Kalvet jagab arvamust, et sellised anomaaliad on vähetõenäolised. Palju tõenäolisemaks peab ta stsenaariumi, kus kasvatatakse kanepit ja osa seemet koristuse käigus pudeneb maha – see pole enam sertifitseeritud seeme, vaid sellest kasvavate taimede omadused pole enam sugugi garanteeritud. „Seal võib igasuguseid põnevaid geneetilisi muutusi ja anomaaliaid esineda, mistõttu võib teise põlvkonna THC sisaldus mitu korda suurem olla,” leiab Kalvet.

Küsin Siim Siimutilt ka seda, mis piirist algab tänavakanep, mida pilve tõmbamiseks tarvitatakse. Siin, täpsustab ta, pole oluline mitte niivõrd THC protsent, vaid manustatud kogus. Alla 5-protsendilise THC sisaldusega kanepit peab ta pigem lahjapoolseks, aga kui kogus on piisav, mõjub see psühhotroopsena. Riikides, kus kanep on legaliseeritud, algab joovastav ürt tavaliselt 10st ja küündib 25 protsendini.

See ei kõla Age vaatest just soodsalt…

Aga mis siis, kui need protsendid on väärad? Kui viga oli hoopis mõõtmises? Siit jõuamegi metoodikani, mis on Age kaitses ülitähtsal kohal.

Mängu astub geenitest

Mäletate, eelmistes osades ütles Age, et ta tegi kanepist smuutisid ja mahlu, mis tähendab, ta tarvitas kanepit toorel ehk happelisel kujul. Niimoodi lehti või õisi sisse süües kaifi ei saa. Joovet tekitav THC tuleb kanepiürti alles pärast kuumutamist või keemilist töötlemist.

Näiteks siis kui te joint’i põlema panete.

Age kanep rändas pärast konfiskeerimist Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, kus selle analüüsimiseks kasutati – vabandan keerulise väljendi pärast – gaasikromatograafilist meetodit. Ma ei hakka selle iseärasustel pikemalt peatuma, aga oluline on see, et kuna selle käigus toimub kanepi kuumutamine, ei suuda meetod eristada taime tooreid ja töödeldud vorme.

Ehk veelgi lihtsamalt öeldes: see ei võtnud kaitsja sõnul arvesse Age kanepi kasutusotstarvet – tarvitada ürti eelkõige toorelt –, mistõttu näitas see taimes THC-d, kuigi algselt seda seal polnud. Lisaks heidab Reinsaar ette, et ekspertiisi läbiviijad kuivatasid enne mõõtmist kanepit, mis suurendas THC sisaldust.

Kaitsja heidab ette, et ekspertiisi läbiviijad kuivatasid enne mõõtmist kanepit, mis suurendas THC sisaldust.

Prokurör Merje Turjakas ütleb, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kasutab oma töös akrediteeritud metoodikaid. „Konkreetne ekspert valib sobiva meetodi, kuidas ta seda ekspertiisi ülesannet lahendab. Mina ei saa sellele hinnangut anda, sest mina pole ekspert,” lisab ta.

Kaitsja Silver Reinsaar aga leidis, et oleks pidanud kasutama teist, vedelikkromatograafial põhinevat meetodit. Kuid mõne aja pärast jõudis ta äratundmisele, et ka viimane meetod pole õige, vähemalt mitte praegu. Ta esitas kohtule taotluse, et tarvis on teha hoopis geneetiline uuring.

Oot-oot. Mida see veel tähendab?

Siin läheb kaitsja väga detaili, räägib sotsiaalministri määrusest ja Euroopa Liidu õigusest. Aga tema põhiväide on järgmine: see, kas kanep on keelustatud või mitte, ei tohiks sõltuda taime osade või töötlemisproduktide THC protsendist, vaid sellest, mis sordist ta pärineb.

Ehk Age juhtumisse tõlgituna: teeme Age kanepile geenitesti ja kui see näitab, et tegemist on tõesti Finolaga, pole THC sisalduse mõõtmine enam asjakohane. Sest Finola on seaduslik kanepisort, ta on Euroopa Liidu sordinimekirjas ja jutul lõpp.

Prokurör jääb seda kuuldes reserveerituks. „Kuna vastav taotlus on kohtus lahendamisel, siis ma täpsemalt ei saa seda kommenteerida.”

Kas kohus geenitesti taotluse rahuldab, veelgi enam, kas seda on võimalik üldse läbi viia ning mil määral seda arvestatakse, selgub ilmselt lähikuudel.

(Vahemärkus: Kohus lükkas geenitesti taotluse 2024. aasta alguses tagasi.)