Eesti täiskasvanute TikTok

Liitusin TikTokiga koroonaperioodi alguses ning hakkasin tegema vandenõuteemalisi paroodiavideoid. Maamehest paranoiku karakteriga sain väikest varvast pidi ka Nublu laulu sisse. Kui see nali ära kulus, hakkasin tegema laive ning nüüdseks olen TikTokis juba aasta jagu passinud. Läbi on elatud kohutavaid, hüsteeriliselt naljakaid ja öökima ajavaid kohtumisi. Siin on minu vaatlused.

33-aastane propellermütsiga töötu mees istub peale keskööd üksinda vaatajate poolt kinni makstud hotellitoas ja karjub umbjoobe seisundis kaamerasse, kuidas ta on härra ning teda solvanud laiverid on kõõlused, kõnts. Seda õhtut vaatab reaalajas tuhandeid inimesi. Selle vältel jookseb talle kontole raha. Väike raha, aga kuu peale tuleb ikka midagi kokku. Suuremad summad kantakse otse pangakontole. Ta on töötu, kes käib taksoga restoranis ning nädalas paar korda brändiriideid šoppamas. Poeskäiku striimimise ajal teeb keegi tšätis nalja, et ega mees endale kuldketti ei tahaks. Ei taha, ühmatakse vastu ning seiklus jätkub. Kuid kuldkett poleks võimatu saavutus. Kinkida kuldkett töötule alkohoolikule ning kogu seda protsessi laivis jälgida: olenevalt sinu ellusuhtumisest oled sisenenud kas düstoopiasse või utoopiasse.

Kuidas peaksid end tundma, kui tööl käimine ja raha teenimine on muutumas kaheks eraldiseisvaks asjaks ning kui sina ise oled eraisikuna avaliku elu tegelane ning bränd, kelle olmeelu probleemidele elavad kaasa tuhanded ja tuhanded eestlased üle maailma? Ja kuidas on järsku võimalik, et “Võsareporteri” kontingendil on nüüd oma telekanalid, millest 24/7 oma tegemisi striimida? Valu, elu, raha, ilu: sa oled Eesti TikToki laivides. 

Pole mingit lihtsat viisi sellele küsimusele vastata. Ei, TikTok (TT) pole järjekordne sotsiaalmeediaplatvorm, vaid midagi enamat. Jättes hetkel kõrvale kõiksugu tehnoloogilise andmestiku oma kasutajanumbrite, turvariskide ja külma statistikaga, läheneksin äpis toimuvale teistmoodi kui traditsioonilisele meediale. Laias laastus on TT üleminek vanalt uuele.  Varasemates äppides võis olla küll juures striimimise element, kuid vahepeal on meetodeid rafineeritud ning sõltuvuse tekitamist lihvitud. See pole Facebook või Instagram – siin pead sa täismahus laksu saamiseks olema reaalajas kohal. Sa pead seda nägema, kogema. Sest laivid on reaalne reality TV, kus sa ka ise osaleda saad. Ja raha. See kurja juur. TT kasutab äpisisest valuutat, mida saad kinkidena laiverile saata. Selle valuuta saad kursi järgi oma PayPali kanda ja sealt edasi vaata ise. 

Asjaolu, et TT näol on tegu ühe kasutajasõbralikuma ja ligipääsetavama rakendusega, millele on lisatud rahaelement, tõmbab ligi neid, kellel on palju vaba aega. Seeläbi saab üsna kiiresti ülevaate paljude eestlaste eludest, kes on nüüdseks sealsel laivimaastikul veetnud juba vaat et aastaid. Ning asi pole isegi nii väga TT-s, vaid selles, mida see meile lubab ning tõotab.

Isegi kui mingi ime läbi too “Hiina äpp” ka tsiviilisikute jaoks ära keelatakse (selle eetilisuse ja mõttekuse üle tasuks arutada mõni teine kord), tuleb asemele mõni teine sarnane äpp. Meeletu vaakumi täidab üsna pea paar kehvemat analoogi. Seniks aga TT ainult kasvab ja kohaneb. Sotsiaalmeedia aapekskiskja omab mitmeid vorme. 

Uus meedia

Kui jätta välja rahvusvahelised analüüsid platvormi turvalisuse või sõltuvuselemendi kohta, on vähem räägitud selle striimimisaspektist: Õhtulehe varikontoga neiu vaatab aeg-ajalt seal küll ringi ja kirjutab paar lugu, kuid need kajastused on olnud pealiskaudsed ning räägivad hoopis millestki muust kui asjast. 
Seda, et ajakirjanikud sotsiaalmeediast sisu imevad ja seda lehte topivad, on vana asi. Sotsiaalmeedia on traditsioonilise meedia (telekanalid, ajalehed ja nende digiversioonid) rivaal. Traditsiooniline meedia ise on identiteedikriisis, kuna reaalsuses ei suuda see konkureerida kohesema sotsiaalmeedia tarbimisega. Sealt tulenevalt saab seletada, miks esitatakse tavameedias erinevaid ajaveetmisplatvorme tihti negatiivses võtmes. Sotsiaalmeedias toimub pidevalt midagi kohalikku tarbijat paeluvat, kuid sa ei saa oma ajalehte teha lihtsalt 24 h delay’ga sotsiaalmeedia kroonikaks. Reaalsuses võideldakse tarbija tähelepanu nimel tohutult. Laias laastus pole seega Õhtulehe suurimaks konkurendiks Postimees või Ekspress, vaid sotsiaalmeedia tervikuna. Netflixi suurimaks rivaaliks pole samuti HBO või Disney+, vaid Fortnite.

Sotsiaalmeedia mõju tavameediale on seega söövitav, kuna korraga üritatakse hoida kohmakalt tasakaalu sotsiaalmeedia sisu ärakasutamise ning inimeste siiski enda lehel hoidmise vahel. Mõju ajakirjandusele on suures pildis pigem negatiivne, kuna potentsiaalse lugeja tähelepanu tõmbamisel keskendutakse clickbait’ile, kollastumisele ning kiirelt tarbitavale sisule. Uurivast ajakirjandusest või suurte fenomenide mõtestamisest võite ainult unistada. Kui TT tungib hetkel kõikjale, ei ole efekt pöördvõrdeline, kuna meediaväljaanded omakorda TT-sse tungida suutnud ei ole. Õhtuleht on üritanud TT-s laivi teha, aga kummalisel kombel ei suuda väljaande sisuloojad seal hakkama saada ja inimestega engagement’i luua. Need on kaks eri maailma, kus TT on teatud mõttes kajastamatu elu.

Raskused sotsiaalmeedia kajastamisel on seletatavad traditsioonilise meedia aeglase kohanemisvõime ja turumajandusliku olelusvõitlusega. Laias laastus on suuremad telekanalid oma uudistega samuti TT laividesse jõudnud ning isegi viimaseid uudiseid kuulda soovides skrollin pigem TT Sky Newsi laivist läbi. Telekas on samuti mittetraditsioonilise meedia meelevallas (Playstation, Youtube, Netflix). 

Isikliku elu näitamise platvorme on olnud ennegi, näiteks Youtube või Twitch, kuid need on olnud pigem professionaalide pärusmaa. Seevastu TT annab igale inimesele omaenda telekanali, mille loomine on sotsiaalmeediaplatvormide üks lihtsamaid: sul on videopildiga laivide jaoks vaja ainult tuhandet jälgijat ja seda arvu on omakorda võimalik täis osta bot-saitide abil. Inimesed, kelle elud olid eelnevalt varjatud, on järsku terve maailma ees. 

Kuigi Õhtulehe kajastuse kaudu võib jääda mulje, nagu tegutseksid TT-s ainult joodikutest kerjused ja vaimselt haiged inimesed, siis tegelikult leidub saidil ka tavalisi tööinimesi, üksikvanemaid ja muid igavlevaid tegelasi, kes kõik tahavad suhelda. Läbi laivide saavad ääremaastumisest ja eraldatusest, introvertsusest või kehvast suhtlusoskusest hoolimata maailmaga suhelda põhimõtteliselt kõik täisealised. Kuigi paljud laivid meenutavad igavaid tuttavatevahelisi Zoomi-kõnesid, on see taas märk TT äratasuvast strateegiast. 

Valu. Elu. Raha. Raha. Raha.

Hetkel on laivides sagedaseks jututeemaks ebamäärane hirm maksuameti ees. TT erineb eelnevatest sotsiaalmeediaplatvormidest peamiselt oma kerge ligipääsetavuse ja rahamudeli poolest. iPhone’i omanikud saavad äpisisest valuutat (coins) osta App Store’ist. Coin’ide kurss on hetkel säärane:

Nende eest saad osta “kingitusi“ (gift), mis on põhimõtteliselt ekraanile viskuvad GIF-failid, kuid mida suurem summa, seda animeeritumad ja efektirikkamad. Olen neid ise ostnud ja ise saanud. Raha saab välja võtta PayPali konto kaudu. Välja võtta võid millal iganes või siis vahetada laekunud rahasumma omakorda coin’ideks, et neid siis oma lemmikutele kinkida. Viimastel kuudel ongi palju räägitud rahast ning kuidas seda suuremas koguses purjus töötutele jagatakse. Loo kirjutamise ajal räägiti sellest ka Terevisioonis, kus “korralikud tööinimesed” kogu asjale ahhetades ülalt alla vaatasid. 

Kuid asi selles ongi, et TT laivid on alles algus ja säärane rahastussüsteem on tulnud selleks, et jääda. Ameerikas ja kindlasti ka mujal eksisteerivad sellised rahastusplatvormid nagu GoFundMe (otsetõlkes “MineRahastaMind”), mille mõtteks on kinkida raha neile, kes sulle meeldivad. Kinni makstakse inimeste üüre, kommunaale, spaapakette ja viina. Õhtulehes ja Terevisioonis võime näha segmente küll TT rahastusfenomenist, kuid neis ei vaadata suuremat pilti. 

Raha teenimine ja tööl käimine on kaks eri asja. Joodiklaiverite vastu on paljudel vaatajatel suur pahameel, kuna nood samad laiverid elavad kõigi silme all ja fännide raha eest juba mitmeid kuid peost suhu. Kui mitte pool aastat järjest. Ja me vaatame huviga. See ongi huvitav: kui kaua suudab töötu purjus inimene sedasi oma elu kõigile näidates ära elada. Aga ka kõige rumalamad neist oskavad seda põhjendada sisu loomisega. “Minu töö ongi TikTok,” on öelnud näiteks Kristjan Uibo. Vaatajateks on paljud palgatööl käijad, kes kiruvad kapitalismi, kuna nemad küll pidevalt töötades endale sellist luksuselu lubada ei saa: taksoga restoranidesse, hotellidesse ja spaadesse lustima, lisaks palju muud, mida raha eest saab osta. 

Kui TT tõesti kinni pandaks (arvestades põhjendatud hirmuga tulevase sõja ees Hiina ning Taiwani ja USA vahel ning Hiina jälgimistehnoloogiat üldiselt, peaks tegelikult mobiilivõrgust välistama kõik Hiina telefonimudelid), jääks edukas mudel ju alles. Olgugi et ka erootilise-pornograafilise suunitlusega platvormi OnlyFansi sisuloojate pihta on suunatud palju “keha müümise” ümber keerlevat pahakspanu, siis TT laiverid sellest mudelist eriti ju ei erine. “Keha müüvad” ka bussijuhid, kaevurid ning mehaanikud. 

Digitaalplatvormid annavad võimaluse müüa meelelahutust ilma ametlike gatekeeper’iteta ning tavatarbija on alles kohanemisfaasis. Häbistamine on ühiskonna eneseregulatsiooni üks mehhanismidest, millel on rohkem negatiivseid kui positiivseid tulemeid. Näiteks kasutab patriarhaatlik ühiskonnakorraldus naiste häbistamist nende kehade kontrollimiseks: enda ihu näitamine on lahterdatud häbiasjaks. OnlyFans annab aga suurepärase võimaluse selle eest raha küsida. Sinu kaubale on nõudlust ja alastuse seksualiseerimine pole häbiasi. Häbi on ehk ainult siis, kui sa ei oska selle eest rahagi küsida. 

Räigemad TT laiverid tõmbavad vaatajaid samuti oma häbitusega, sest me kõik imestame, miks panna enese alandamist eetrisse kõigile vaatamiseks. Kas me pole kokku leppinud, et me naudime inimtraagikat vaid läbi “Võsareporteri” ja alastust läbi porno? Et me naudime inimesi läbi ebaisikulise filtri, olles sel viisil piisavalt distantseeritud? Aga meie ju ei naudi, me kuulame, kuidas “Terevisioonis” korralikud inimesed seda meile vahendavad. Aga kui need korralikud inimesed vahelt ära võtta?

Inimeste kannatuste eetiline tarbimine

Ehkki tavameedia kutsub laivis annetusi paluvaid inimesi kerjusteks, ei ole see tõsi. Laiverid pakuvad vastu enda elu demonstreerimist, mis on paljusid juba niikuinii jälgima tõmmanud. Seega on loogiline küsida sarnase või parema sisu eest vaatajatelt vabatahtikke annetusi. Kas loll on see, kes küsib, või see, kes annab? 

Raha teenimine ja töötamine on, nagu eespool mainitud, kaks erinevat asja. Teisele inimesele lihtsalt raha andmine pole keelatud. Tänaval raha küsivatele kodututele ei pane maksuamet samuti makse peale. Ise tead, kellele oma raha annad. Kui palju keegi TT-s eestlaste seas saab, on suhteliselt hägune, kuna selleks et mul-raha-otsas-andke-veel-nurka treida, on mõttetu päris summasid avaldada. 

Üheks heaks viisiks paari päevaga kuni tuhat eurot kokku ajada on reklaamida ja haipida mingit challenge’it. Viimaste kuude viral challenge oli näiteks Hot Chipsi söömine otse-eetris, kus laiver sööb teatud summa kokku saades ära ühekaupa müüdava vürtsika krõpsu. Üks noor alkohoolik sai väidetavalt ühe tuhande. 

Muidugi pole kõik raha ümber keerlev tingimata räpane, labane ja segane. Vahel tehakse ka heategevuslikke laive, kus mingi kindla tervisehäda ravimiseks või eluolu parandamiseks annetusi küsitakse. Need pole muidugi nii meelelahutuslikud kui mähkmesse laskmine, tulirelvaga ähvardamine või lihtsalt kentsakad situatsioonid. Alkohol teeb imesid. Kuna Eesti laiviskeene peamiseks kütuseks ongi alkohol, siis jääb tavapärasem kontingent varju. Investeerimisnõu andvat laiverit võib vaadata keskmiselt kolmkümmend inimest kui sedagi, sest samal ajal on mõni teine allakäinud eestlane kusagil lärmamas. 

Ja kes on vaatajad? Vot see on küsimus! TT üheks needuseks on keskkonna kontrollimatus ning anonüümsete kontode loomise lihtsus. Me ei tea, kes meid vaatab ja kuulab. 

Aga kui inimene on meie kõigi ees psühhoosis, deliiriumis või enesetapjalik? Siis pöörame selle content’iks! Mis oleks sellest kapitalistlikumat? Me tarbime meist sitemini elavate inimeste kannatusi ning … see on okei? Sest kui saad üle tavapärasest issand-me-peame-neid-inimesi-päästma-mentaliteedist, oled vaba süütundeta jubedaid laive nautima. Need polegi nii jubedad, kui sa mõistad, et täiskasvanud inimesed tahavad kellegagi oma valu jagada. Samas on nende valu sinu meelelahutus ja kas see polnud mitte “Võsareporteri” ampluaa? Ainult et seekord pole vahemeest, Peeter Võsa ei sümboliseeri enam vaatajat, vaid terve inimkogemus on demokratiseeritud. Iroonilisel kombel on see Hiina päritolu. 

Päeva lõpuks on see tarbija valik, mida ta vastu võtab ja mida mitte. Aina enam langeb valikusse traditsioonilise töömudeli vältimine ja sellele alternatiivide otsimine. TT kõrval on natuke viisakam variant eespool mainitud OnlyFans. Kui viimases esineb küll pigem esteetilis-pornograafilist sisu, siis TT küll alastust ei luba, kuid kasutajate seas on levinud arusaam, et mida rumalam ja koledam sa oled, seda enam laekub sulle ajapikku vaatajaid. Kolm aastat tagasi lekkis juhend, mille alusel TT survestas oma lepingulisi moderaatoreid alla suruma sisu, milles võib näha “inetuid, vaeseid või puuetega inimesi”. Ilmselgelt seda praktikas ellu viidud pole.

Ilmateade

Hetketrajektoor viib meid osade arust düstoopiasse, teiste meelest utoopiasse. Mõne arust me juba oleme “seal”, mõne arust ei liigu me “siit” kusagile ning kogu areng on illusioon. Jällegi hoiaksin eemale laiemast TT tehnoanalüüsist (sest ma ei ole selleks piisavalt pädev) ning püüaksin prognoosida sotsiaalse fenomeni edasist kulgu. 

Robotid võtavad tööturul üle. Kella 9-17 vabrikulaadne töömudel on samuti muutumas. Kõigepealt vabanevad lihttöölised, sest lihtsat tööd on robotitel kergem üle võtta. Ka tööturu automatiseerimisest digiajastul on kõvasti kirjutatud. Kodanikupalk terendab veel ebamääraselt horisondil. Kui riigi poolt makstav väike toetus tõesti saabuma peaks, on muutused moodustamas täiuslikku tormi, milles tööst vabastatud proletariaat istub oma madala haridusega lihtsalt kodus. Kohesed elulised vajadused täidetud, vajab inimene ikkagi tegevust. Selle üheks tõenäoliseks vormiks saab olema ühiskonna aina suurenev mängustumine. 

Just seetõttu on TT oma laivimaastikuga n-ö “Eestlaste kolmnurga” kontingenti haaranud. Nemad on esimesed kevadekuulutajad muutuvas kliimas, milles töötamine ja raha teenimine on kaks eri asja. Raha ja töö tähenduse muundumine ühiskonnas ei puuduta ainult meie kehvemini teenivaid inimesi: ärme kunagi unusta meedia tarbijat, vaatajat, lugejat! Ka haritud inimesed tilguvad TT-sse, kuid nad tunnevad selliseid tegelasi vaadates veel häbitunnet ja varjavad end anonüümsete kontode taha. Ajapikku tekib kõigil rohkem vaba aega. Televiisor ja trükimeedia on liialt staatilised. Sotsiaalmeedia sööb nende osakaalu varsti ära.

“Kerjamine” saab standardiks, sest tegu on laias laastus vabatahtliku honorariga samamoodi kui tänavamuusikutel: ise tead, kas ja kui palju pillimängijale topsi sisse viskad. Ilmselgelt saab kuidagipidi mööda ka maksuametist, kuid hetkel pole reaalselt suuri summasid veel regulaarselt saadud. Samuti ei jää joodikud igaveseks rahaturgu juhtima. Kuid nad on enese teadmata suunamudijad. Just raha liikumine on hapnik, mis aina enam inimesi mujalt sotsiaalmeediast TT-sse juhib: raha hoiab parme elus ja tsirkust tegemas ning valjenev tsirkusekära toob kuulama rohkem publikut. Naljakal kombel on piir publiku ja esineja vahel peaaegu olematu, kuna ka kommentaatoritest saavad omaette tuntud isiksused kas oma räiguse või vaimukuse tõttu. 

Demokraatia saabus niisiis kummaliselt, kaotades vahe lava ja istekohtade vahel. Vaatajad istuvad põrandal, siia-sinna paigutatud tugitoolides, lae all tulede juures või kardina taga. Sa arvad, et sa jälgid laval olijaid. Enese teadmata oled sa aga juba tsirkuse sisseastumiskatsetel. Inimene on sotsiaalne loom. Kus on elurõõmsat naeru, draamat ja elujõudu, sinna voolab ka inimmass. 

Kumb on siis “eetilisem”, “ausam” või “normaalsem”, kas käia keskmise palgaga tööl ja lõpuks vaevalt ots otsaga kokku tulla, või olla lihtsalt sina ise ning edu korral lasta end ülal pidada? Sest sa müüd oma keha nii kaubikujuhina kui ka laiverina. Ainult iseenda ülemusena on sul rohkem kontrolli enda elu üle. Samas on tegu veel väga ebastabiilse rahateenimiskanaliga, kuna sinu elu sõltub vabatahtlikest annetajatest. Natukene nagu loomade varjupaigad. Kassid ei tee ka midagi meie mõistes kasulikku. Aga lemmikloomade väärtus ei seisne nende tööviljakuses.

Produktiivsuse järgi inimese väärtuse mõõtmine on kapitalistlik vanakurat. Ühest otsast korratakse mingitest institutsioonidest, kuidas inimese elu on maailma tähtsaim asi, mida püsti hoida, kuid samas on inimese elu iseseisvalt siiski väärtusetu, sest eksisteerimise eest keegi seni palka pole maksnud. Lähim jutt sel teemal ongi jutt kodanikupalgast. Eks see tuleb mingi aeg nii või naa, kui aina enam inimesi ei jää töötuks, vaid n-ö vabastatakse tööturult. Kas see polegi olnud üks kommunismi ja kapitalismi unelmaid: vabastada inimene kontimurdvalt või monotoonselt töölt ning lasta see töö ära teha masinatel? Keegi ei unista kassiiri või koristaja ametist. 

Elujõulise fenomeni tunnusteks on vabatahtlik liitumine, pidev meediakajastus ning potentsiaal edasiseks kasvuks. Elu (nagu me seda eelisjärgus tunnistame) on seal, kus leidub valgust ja hapnikku. Ja kes traditsioonilist tööd soovib, siis neile on võimalused endiselt olemas. Ka lihttööline saab end koolituste jne abil ümber õpetada. Aga kui sinust on juba saanud meelelahutuslik bränd? Ma arvan, et kui sa oled sedasi raha teenimise maitse suhu saanud, siis sa väga kergelt kellast kellani kellegi heaks töötada enam ei taha. 

Kõik see on alles algus. Maailm vajab meelelahutust, inimestel on aina enam vaba aega ja ka vaba raha. Võib-olla maksad sa kuus Netflixi ja ajalehetellimuse eest, aga kui palju need ikka meelt lahutavad? Meelelahutuse eest läheb papp libedamalt teistele inimestele, kasvõi paari sendi kaupa. 

Esialgu on selle rahastusmudeli väljakutse just annetamisharjumuse väljakujundamine, aga edasi on lebo ots. Sul on lemmikinimesed, keda sa vaatad. Võib-olla annad neile elu jooksul ainult euro. Aga sa leiad äpi kasutajabaasi kasvades uusi lemmikuid. Sa vaatad inimesi, kelle puhul su aju ei võta kinni, et see toimub päriselt ning et tegu pole näitlejaga. Sõnnik on põllule laiali laotatud ja kui see maasse küntakse, hakkab sita pealt igasugu vilja ja lilli kasvama. Ja sa oled reaalajas “sotsiaalne”. Suur osa sinu inimlikest vajadustest saavad TT laivide kaudu täidetud. Lähimat kümmet aastat ei oska ettegi kujutada, kuid ka säärane sfäär aitab ühiskondlikku, n-ö traditsioonilist meelelahutuse konset ümber kujundada. 

Keda hetkel Eesti TTs jälgida? Need soovitused aeguvad päris kiiresti, sest laivimaastiku tähed tõusevad ja kustuvad suhteliselt kiires tempos. Kuna kogu kaup on looduslik, siis on aegumistähtaeg samuti vastav. Alustuseks soovitaks jälgida neid kümmet kontot, kellest igaüks teeb omamoodi silmapaistvat sisu ning kes praegu on Eesti TT-s tuntuimad nimed. Samuti on nad väga tihti laivis.

Kristjan Uibo @uips33

Kaja Linkmann @nunnupal

Sebastian Freiberg @sebastainfreiberg

Maria Barulina @mariabarulinaaa

Simo Lillemäe @j2mejalg2

Mihkel Alex Hunt (kontod varieeruvad, aga küll leiad)

Loositädi @hannaliisakalinin

Janar Koddo @janar_koddo_ikka_siin

Aivar @markajahooli

Annabel Lass @lasshispaanias

Ain Hallimäe @ain281258

Margus Roo @margusroo

Selgeltnägija Ervin @ervinhurt

Kissandra @kissandra.official

MTÜ CATS HELP @catshelpmtü

Kasutatud muusika:

nublu - 1-2